Vaheaja kultuurielamus.[ Kui seda nii ikka nimetada saab]

Mis värk on ? Minu vaheaja kultuurielamus puudub täielikult.Tahtsin jõuda...tahtsin teha aga millegipärast avastasin juba vaheaja esimesel päeval et mu rahakott on rahast täielikult tühi ja minujaoks tähendab see ütlemist kõigele kultuursele "ei" . Ma ei suuda lihtsalt tulla toime paari sendiga kui midagi kultuurset nautima lähen.Tahtsin minna kinno, aga ei.Vb käivad headel lastel kevadel ka päkapikud ja ehk mõni päkapikupreili oli minu raha iseendale võtnud ja naudib nüüd oma vaheaja kultuurielamusi ja on endaga ülimalt rahul.
Ok. Nali ! Kus need minu kultuurielamusedgi saavad jääda.See oleks suhteliselt võimatu et need olemata on. Tegelikult enamus aja vaheajast olin haiglas..KUID..kuid...kuid! Käisin Tallinnas..sõitsin bussiga.Muutsin maailma paremaks(iseenda jaoks?!).Olin lahe.
Minujaoks oli tõsine elamus see kui Tallinnast tagasi hääletasin.Polnud seda varem ju teinud ,ning mul polnud õrna aimugi kuna,kus ja millal ma seda tegema pidin.Segadus tekitas omamoodi ekstaasi ja nii see läks.Mingil hetkel lihtsalt tuli hirm peale ning hakkasin kibekiirelt hääletama.Olin alguses sõpradega ju linnas, aga nad tahtsid veel laupäevaks ja pühapäevaks ka jääda.Nii ma siis läksin üksi.Minu tihe ajagraafik seda ei lubanud.Igal juhul sain ma kogemuse võrra rikkamaks.
Viskasin näpu püsti ja jäin ootama kuna mõni tore onu või tädi mind peale võtab.Mõned vuristasid kiiresti mööda et mitte jumalaeest mind peale võtta,teised lehvitasid,kolmandad naeratasid aga ometi ei võtnud peale.Aeg muudkui tiksus ja ma mõtlesin et jäängi sinna. Jah..käsi oli ka juba valus ülalhoidmisest.Järsku kuulen juba eemalt mingit müra,kui märkan et minu poole sõidab üks kamp "rullnokke" ja oh imet nad osutusidgi nendeks headeks inimesteks kes mind peale võtsid.
Terve tee pidin kuulama suhtelisalt lolli juttu ja taluma põhjalikku küsitlemist,uurimist ja puurimist.Nad tahtsid ikka kangesti teada kes ma sellinne olen ja mis ma Tallinnast tahtsin.Nad läksid otse tartu.Kohe kui nad olid seda mainind,teadsin et pean seda 2h taluma.Mis oli minujaoks piinarikas, kuid koju ma jõudsin elusa ja tervena. Kell oli siis umbes 21:30.
Kuna ma pole väga Tallinna lembeline ja ekstaasis sellest siis tavaliselt olen pealiskaudsen seda kõike võtnud,kuid pole viitsind süveneda. Aga Tallinna õnn on Kadrioru park ja valgusinstallatsioonid hilisõhtutel, mis mulle näiteks jätsid sügava jälje ning arvatavasti see mind sinna peagi tagasi toob.
Pealegi avastasin et hääletamine polegi nii hull ,ning see on üks uudsetest võimalustest(minu jaoks) teenida juurde uusi tuttavaid.
See oli see mis minujaoks meelde jäi.Vähe kultuurne, kuid elamus siiski ;)