reede, 28. november 2008

Minu üks päev meediaga!

Mina ärkan kell 6:55.Esimine kokkupuude meediaga on mul siis kui ma oma toast välja lähen ja jõuan elutuppa seal käib hommikul juba telekas seal käivad uudised.
Kui ma oma tegemised ära teen siis lähen ma kooli enne saan oma sõbrannaga kokku ja lähme koos kooli,terve see koolitee me suhtleme.´
Varsti jõuame kooli ning näeme teisi klassikaaslasi siis suhtleme juba rohkem kuna siis on rohkem inimesi.
Kui tunnid läbi saavad lähen ma koju.Siis puhkan ja kuulan raadiot või siis käin internetis uudiseid lugemas, et teada mis maailmas ka toimub.Kui ma olen arvutis ära käinud siis panen teleka käima ja vaatan mis sealt tuleb.Kui juba õhtu kätte jõuab ja ma olen ära puhanud hakkan ma koolitööd tegema kui vaja teen internetis.
Siis varst 22:30 umbes lähen magama ja jõuabki varsti hommik ning hakkab uus päev.

Minu päev meediaga

Hommikul ärkan kell 06.30 ja panen teleka käima, et näha kella. Koolist koju tulles ma istun arvuti taha. Kasutan palju interneti enda vaimseks arendamiseks. Kõige põhilisem sait mida kasutan on google ja youtube. Kasutan ka meelelahutus saite nagu nt. rate ja orkut. Harva ka loen uudiseid saidilt elu24.
Ma puutun meediaga väga vähe kokku. Minu päev on väga igav ja üksluine. Vähe meediat ja aktiivsust. Magama saan ma alati umbkaudselt kell 12.00

üks päev meediaga

7.00 ärkan,kuulan raadiot kui tuju on. siisvaatan telerit mida huvitavat on.
siis lähen kooli 7.30 sel ajal ma ei kasuta meediat enamasti ja kui koju jõuan 16.00
siis kui koju jõuan vaatan internetist uudiseid elu24, postimees, jne
ja peale seda vaatan telerit sealt tuleb reporter siis kui see tehtud
kuulan raadiot tavaliselt seal ei tule midagi huvitavat vaid lihtsalt mängib.
kui see on läbi siis loen lehte enamasti slõhtulehte, v6i midagi muud mis ette juhtub
siis edasi vaatan kuni 23.00 ni telekat ja peale seda olen niisama kuni lähen magama.

Minu päev meediaga.

Ärkan tavaliselt varakult, umbes 6. 30. Peale äratuskella kuulen esimese asjana tavaliselt raadiot. Sealt kostub kas hommikuprogramm või muusika. Tavaliselt küll viimane.
Umbes kümne minuti pärast panen käima teleka, kust küll nii varakult midagi ei tule, kuid vähemalt kostub 'äratav' heli.
7. 20 hakkan suunduma kooli poole, teel näen mitmeid erinevaid reklaame.
Kella kaheksast kuni ehk kolme-neljani olen koolis, kus tegelikult puudub eriline kokkupuude meediaga.
Peale kooli lähen koju, seal panen taas käima teleka, vaatan ehk mõnd seriaali või uudiseid ning istun seejärel arvuti taha. Kasutan internetti sõpradega suhtlemiseks ja tähtsamate uudiste ülevaatamiseks. Vahel loen ka lehti paberkandjal, nt ''Postimees'', ''Eesti Ekspress'' jt. See siis juhul, kui ei ole leidnud selleks hommikul aega.
Tavaliselt suundun umbes kella kuue paiku sõpradega välja ning jõuan tagasi ehk kümneks. Seejärel kordub taaskord interneti kasutamine ning õhtul uinun tavaliselt peale seda, kui olen vaadanud mõnd head filmi või midagi sarnast. Vahel juhtun ka kodus olema ja ''Reporterit'' või midagi sarnast vaatama.
Lisaks mainiksin ära ka telefoni kasutamise, kuna ka see on omamoodi meedia. Seda teen tavaliselt päeva jooksul üpriski palju ning on ju tahes tahtmata vaja kellegile uudiseid edastada või siis ise neid kuulata.

Minu üks päev meediaga

  • Mina ärkan tavaliselt 6.30 Esimene kokkupuude meediaga on minu telefoni helin. Raadio on minu telefoni helinaks.
  • Pärast seda panen ma teleka käima ja minu väikevend vaatab multikaid.
  • Kooliteel näen ma erinavaid plakateid. Bussipeatuses on kuulutused. Bussidel on erinevate firmade kuulutused.
  • Kui ma koos vennaga lasteaeda jõuan umbes kella 7.15 siis on seal suur plakat mis kutsub lapsi teatrisse.
  • 07.30 olen koolis ja koolistendil on plakat mis kutsub lapsi Judosse.
  • 09.00 kuulan ma muusikat
  • 14.45 on meedia tund
  • 14,50 oleme arvutis
  • 19.00 algab Reporter

Minu päev meediaga

Minu päev algab üsna vara, aga hoolimata sellest, kohe hommikul pärast ärkamist ma meediaga kokku ei puutu. Meediaga puutun ma kokku siis, kui hakkan kooli minema. Kooli lähen ma umbes kella poole kaheksa paiku ja koolis käin ma bussiga. Bussipeatustes on alati mingid reklaamid, mis minu arvates peaksid kuuluma meedia alla. Veel puutun ma kokku meediaga bussis, kus on ekraanid, milles jooksevad reklaamid ja muud sarnased asjad. Koolis ma tavaliselt meediaga eriti kokku ei puutu, aga vahepeal siiski loen raamatukogus ajalehti ja ajakirju. Lemmikuteks on "Postimees" ja "Stiil". Reedeti on mul koolis meedia tund, kus ma vahetevahel käime arvutis ja kirjutame blogisse. Pärast kooli ma lähen koju ja vaatan telekat. Lemmikuteks on uudised ja "Paar". Tavaliselt ma loen ka ajakirju ja ajalehti. Ajalehtedest loen ma tavaliselt "Postimeest" ja ajakirjadest "Kroonikat" ja "Annet". Harv pole ka juhus, kui kodus pole "Postimeest" ja ma loen seda internetist. Enamasti veedan ma enda õhtud internetis sõpradega msnis rääkides ja muusikat kuulates. Internetis olen nii kaua, et pärast seda lähen magama ja meediaga kokkupuude puudub.

Päev meediaga

Neljapäev. Ärkasin kell 6.00
1) Esimene asi mida ma tegin lülitasin teleka sisse ja panin muusikakanali peale.(mtv)
Peale seda hakkan tavaliselt autoga kooli tulema,kus ma kuulan koguaeg muusikat mobiilist.
Kooli tulles näen linnas igasuguseid reklaame mis on igalepoole ülese riputatud.
Koolis ma eriti meediaga kokku ei puutu,kui ainult vahepeal mõnes tunnis ajakirju või muid asju vaatama peame või siis mobiili kasutamine .Näiteks ajaloo või ühiskonna tunnis.Ma arvan,et kodus puutun ma kõige rohkem meediaga kokku. Peale kooli tulen koju ja hakkan õpima.Peale seda lähen internetti,loen horoskoopi ,vaatan uudiseid (delfi.ee),suhtlen msnis sõpradega ja tutavatega.
Peale seda vaatan tavaliselt telekat,tavaliselt mõnda huvitavat filmi,uudiseid või kuulan muusikakanalipealt muusikat. Vahepeal loen ajalehte.Enne magaminekut loen ma peaaegu alati ajakirju,näiteks stiina või cosmopolitan.

Minu üks päev meediaga

Minu üks päev meediaga möödub üpris kiiresti kuna alati ei märkagi ,et see millega tegeled on osa meediast.

  • 6.45 - ärkan ja panen raadio käima tavaliselt kas Powerit või Spin fm i
  • 7.40 - lähen kooli , kuid räägin ka mobiiliga.
  • 8.00 - 15.00 - olen koolis ja kuulan muusikat.
  • 16.00 - 21.00 - kuulan raadiot ja suhtlen tuttavatega internetis või telefonitsi ,ka väljas olles on palju meediat näiteks reklaamid bussipeatustes, poes mängiv raadio, massikommunikatsioon.
  • 21.00 -.... - vaatan telerist mõnda mulle meeldivat filmi või seriaali.
  • 00.00 - .... - vahel mõned sõnumid või kõned.

Minu päev meediaga

Minu päev meediaga


*ärkan 6.30 -mind äratab telefonihelin

*panen raadio tööle Spin FM -seal tuleb ainult muusikat ja vahetevahel mõned reklaamid

*tulen koolist 15.40- lähen interneti

*seal ma loen erinevat uudiseid -elu24 , postimees.ee, buduaar.ee

*telekat ma eriti ei vaata aga 17.55 on kindel film mida ma vaatan - ´´Kodus ja Võõrsil``

*internetis ma käisn erinevates suhtlusportaalites-orkut.com ja msn

*vahetevahel kuulan Sky Plusi kuna sealt saab teada palju erinevaid uudiseid

* vikeraadios olen kuulan vahepeal neid õhtujutte , muidugi mitte ise vabatahtlikult aga issi kuulas mul suviti seda ja siis ma kuulasin koos temaga , see oli päris huvitav

* mõnikod tuleb televisooris 21.30 -põnevaid filme

* televisoorist vaatan veel Fox Life

Minu päev meediaga.

6.45- ärkan üles, lähen kooli.
8.00- 14.45- kool, ainuke kokkupuude meediaga reedeti muusikatunnis ette mängitav muusika.
15.00- jõuan koju. Ajalehtede/ajakirjade lugemine, raadia kuulamine (Sky Plus).
15.30- 16. 30- õppimine.
16.30- 19.00- arvuti. Internet, ajalehtede veebiküljed, podcastid, Blogistiilis foorumid.
19.00- 20.00 Telekast uudiste vaatamine (Seitsmesed Uudised, Reporter).
20.00- 21.00- muud saated (C.S.I, Selelgtnägijate tuleproov jne.).
21.00- 21.30- uudiste vaatamine telekast (ETV).
21.30- 23.00-
a) filmid, teisipäeviti Op
b) raadio kuulamine kuni magamajäämiseni (plaadid).
23.00- 6.45- magamine.

Üks päev meediaga

Mina ärkan tavaliselt iga koolipäev kell 5.30. Hommikul kodus on mul telekas lahti ja raadio mängib ka.Kooli minnes kuulan muusikat või raadiot.Tavaliselt tundides me otseselt meediat ei kasuta, vahetevahel otsime ajalehtedest artikleid ja teeme uurimistöid internetis.Uurimistööd on tavaliselt vaja teha kas ingliskeeles või ajaloos.Peale kooli kuulan jälle muusikat või raadiot. Kodus olles käib mul tavaliselt köögis raadio ja toas telekas. Ma küll võibolla otseselt ei vaata süvenenult telekat, aga olen ikkagi meediaga ühenduses. Kui mul on aega üle, loen toas kas postimeest või linnalehte. Nendes lehtedes on tavaliselt palju uudist meie riigi asjadest ja Tartu linnast ja ehitustest. Arvutis olles, loen tihti ka internetist lehti. Internetis on palju erinevaid foorumeid, kust saab uudiseid moe ja ilu ja muu sellise kohta. Õhtuti loen ka raamatuid, eriti meeldib mulle lugeda noortekaid.Telekast vaatan tavaliselt TV3 uudiseid ja noortesarju MTV eesti pealt.


Maarja

Minu päev meediaga

Ärkan 6.30, kui lähen sööma loen ajalehte Postimees. Natuke hiljem panen raadio käima-Spin fm. Teel kooli kohtan mõnes bussijaamas reklaamiplakateid. Koolis ei puutu küll palju meediaga kokku aga vahel on koridoride peal reklaamid ja kui mõni tund on arvutiklassis siis saame käia internetis erinevates kohtades, nt sellistes kus ma ise tahan käia ja ka sellised asjalikud leheküljed kus peame mingit ülesannet tegema. Füüsika tunnis vaatame tihti filme, youtube'ist. Nt paar päeva tagasi vaatasime filme tuumapommi kohta. Peale kooli kodus olen internetis, msn ja orkut suhtluseks, vahel kui vaja kooli jaoks või info otsimiseks. Raadio käib tavaliselt taustaks mul peaaegu alati ja alati Spin fm, sealt tuleb enamjaolt muusika, vahel ka uudised. Telekast vaatan erinevaid filme või sarju, oleneb päevast. Nt kell 15.30 on Seitsmes taevas, eile vaatasin enne magama minekut kanal 2 pealt filmi Kuum pirukas ja ka Sharki. Selliste asjadega meedias puutun siis mina oma ühe päeva jooksul kokku.

Üks päev meediaga

7.00 ärkan üles, vahest raadio mängib.
vaatan internetist tunniplaani / ekooli
8.00-15.00 koolis, vahest tunnis vaatame videoid vms.
telekas - uudised jne, eriti palju ei vaata telekat.
arvuti - muusika, msn, foorumid, mängud, videotöötlus.
magama minnes kuulan mõnda internetiraadiot.

Üks päeva Meediaga =)

Hommik.
7.15 ärkan, panen raadio Spin FM/Sky Plus/Power Hit Radio käima.
7.40 lähen kooli.
8.00 1 tund, Laulukoor.
8.55 algab bioloogia tund, kus kasutame arvutit ja teeme APS teste.tunni lõpus võime internetis käia.
9.40 lõpeb tund.
järgnevad tunnid ilma meediata.
15.50 jõuan koju, vaatan telekast TV3 ''Seitsmes taevas'' ja söön.
16.30 lülitan arvuti sisse ja lähen msni ja käin orkutis suhtlemas ja mõnes foorumis, vaatan uudiseid www.postimees.ee ja kuulan muusikat.
17.30 õpin järgmiseks päevaks.
18.00 lõpetan õppimise ja lähen emaga poodi.
20.05 jõuan koju ja panen kooliasjad kokku, söön ja vaatan telekast TV3 dokumentaalfilmi.
20.55 loen raamatut Nick Hornby ''Maoli''.
22.00 hakkan vaatama sarja TV3 ''Põgenemine''.
23.00 jään magama.

Minu päev meediaga.

Ärkan 6:30. Lähen arvutisse, räägin MSN'is juttu ja käin suhtlusportaalides nt. orkut.com. Samuti kuulan raadiot, Skyplus'i hommikuprogrammi. Edasi lähen kooli, kus teepeal näen reklaamplakateid. Koolis olen mõnes tunnis arvutiklassis, kus kasutan ka internetti. Lähen koolist koju, arvutisse. Suhtlen inimestega MSN'is ja käin suhtlusportaalides. Loen ajalehte Õhtuleht. Samuti vaatan ka televiisorist Reporterit, vaatan uudiseid ja ilmateadet. Õhtul enne magamaminekut loen veel raamatut. 00:00 magama.

Minu päev meediaga

6.15 -
* arvutis suhtlemine (msn), televisioonist multikad.
* kooliteel reklaamid.
* koolis arvutis.
* koolist koju minnes samuti reklaamid.
* kodus televisioon (seebikad, filmid), raadio (sky+) ja ajalehed/ajakirjad (Stiina, Postimees jne).
* enne magama minekut raadio (sky+) või televisioon.
- 00.00

esmaspäev, 17. november 2008

Kahe teose võrdlus

"Kuidas elad, Ann?" ja "Saagu mis saab"
Sarnasused:
1. Mõlemad olid proovinud veini aga see ei maitsend neile.
2. Üks ainus päris sõber.
3. Mõlemal ei olnud pärisisa.
4. Peres oli ainult üks meessoost isik.
Erinevused:
1. Polnud pidusid.
2. Gordon esines palju.
3. Gordon oli ainuke mees oma peres.
4. Õnnelik lõpp

reede, 7. november 2008

Kahe teose võrdlus.

Kerttu Rakke "kolmas printsess" ja Susanne Fülscher "Hei, Lilli!"
Nende kahe raamatu Sarnasused:
1)Peategelased naissoost
2)Loo alguses kaotasid nad oma head sõbrad
3)Loo lõpus oli neil juba uued ja paremad sõbrad
4)Peategelased olid täiskasvanud
5)Mõlemad lood lõppesid õnnelikult
Nende kahe raamatu Erinevused:
1)Tegevused toimusid eri riikides Eestis ja Prantsusmaal vahest ka Saksamaal
2)Nende iseloomud olid erinevad

Kahe teose võrdlus.

Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus Ann?" ja Susanne Fülscher "Hei, Lilli!"

Sarnasused:
1)Mõlemad peategelased olid naissoost.
2)Mõlemad kaugenesid raamatu alguses oma sõpradest.
3)Mõlema raamatu tegevus toimus umbes aasta.
4)Mõlemad peategelased kaugenesid oma vanematest.
5)Mõlemad tundsid vahepeal üksindust.

Erinevused:
1)Anni tegevus toimus Eestis, Lilli oma aga Prantsusmaal ja Saksamaal.
2)Anni oli 16 aastane Lilli aga 18 aastane.
3)Anni oli sale, Lilli aga kurvikam.
4)Anni hakkas suhtlema satanistidega, Lilli aga teiste lapsehoidjatega.
5)Lilli raamatus olid põhilised probleemid seoses võõras riigis olemisega, Anni raamatus aga halba seltskonda sattumine ja musta maagiaga oma venna tervise rikkumine.
6)Lilli raamatul on õnnelik lõpp, Anni raamatul aga mitte.
7)Lilli oli koolis väga edukas, kuid Anni lõi koolile käega.
8)Lilli pettus oma sõprades, Anni sõber aga pettus temas.

neljapäev, 6. november 2008

Kahe teose võrdlus.

Keitlin Priilinn ''Peaaegu Tuhkatriinu'' ja Sue Vyner ''Viimane võimalus''.
Sarnasused:
1) Mõlematel lastel puudus vanem(ad).
2) Mõlemad olid 13-aastased.
3) Mõlemil on sarnane probleem.
4) Mõlemal peategelasel oli keegi, kellele kurta oma muresid ja rõõme, keegi kelle peale loota.
5) Mõlemad olid huvitavad ja tõsielulised raamatud.
6) Mõlemal oli põhimõtteliselt viimane võimalus (kasu)emale ja isale.
7) Õnnelik lõpp.

Erinevused:
1) Emilial ei olnud ainult ema aga Waynel polnud ei ema ega isa.
2) Emilial oli vend aga Waynel polnud kedagi.
3) Wayne mure oli hoopis erinev Emilia omast.
4) Emilia õppis hästi, Wayne puudus aga tihti koolis ja tal ei olnud head hinded.
5) Emmi elas Eestis ja Wayne Inglismaal.
6) Emilia oli tüdruk ja Wayne oli poiss. Neil mõlemal oli omasooline parim sõber.

Kahe teose võrdlus

Katrin Reimus "Haldjatants" ja Christine Nöstlinger "Greteke, mu kullake"

SARNASUSED :

1) mõlemad peategelased on tüdrukud
2) mõlemad raamatud on noortekirjandus
3) raamatutes räägib noore tüdruku elust
4) mõlemal tüdrukul on armuprobleeme poistega
5) mõlemal peategelasel on õde või vend või mõlemad
6) peategelastel mõlemal läks koolis hästi

ERINEVUSED :

1) Raamatu "Greteke, mu kullake" peategelane Greteke oli 17-aastane aga "Haldjatantsu" peategelane Kristiina oli 15-aastane
2) raamatutel on erinevad autorid. "Haldjatants"-Katrin Reimus ja "Greteke, mu kullake"-Christine Nöstlinger
3) Gretekesel oli paar veidrat harjumust, nt:talle meeldis oma kõhtu sügada ehkki see ei kihelenud, tal oli tihti juuksesalk suus ja ta näksis seda hajameelselt, ta sikutas innukalt oma sõrmi, kuni liikmed naksusid. Kristiinal selliseid harjumusi polnud.
4) Gretel oli dilemma, tal oli valida kahe poisi vahel aga ta ei osanud valida. Kristiinale meeldis üks poiss ja temaga ta ka oli.
5) Grete õde oli 9-aastane ja tema vend oli 15-aastane, Kristiina õde Jannu oli aga palju väiksem(umbes 4-aastane vms)
6) Mõlema peategelase vanemate abielu purunes aga Grete vanemad kolisid uuesti kokku, Kristiina omad mitte.

Kahe teose võrdlus.

Aidi Vallik "Kuidas elad, Ann?" ja Peter Pohl "Ma olen ikka teiega."

SARNASUSED:
1) Peategelased olid mõlemad tüdrukud.
2) Peategelased mõlemad käisid koolis.
3) Peategelased omasid vähe lähedasi sõpru.
4) Mõlemas teoses suri keegi ära.
5) Mõlemad peategelased õppisid hästi.

ERINEVUSED:
1) "Kuidas elad, Ann?"i peategelane oli 14 aastane, aga "Ma olen ikka teiega" peategelane oli 15 aastane.
2) "Kuidas elad, Ann?"i tegevus toimus Eestis, aga "Ma olen ikka teiega" tegevus toimus Rootsis.
3) "Kuidas elad, Ann?"i tegevus toimus mõned nädalad, aga "Ma olen ikka teiega" tegevus toimus üle aasta.
4) "Kuidas elad, Ann?"i peategelane ei saanud oma emaga väga hästi läbi, aga "Ma olen ikka teiega" peategelane sai.
5) "Kuidas elad, Ann?"i peategelasel ei olnud õdesi-vendasi, aga "Ma olen ikka teiega" peategelasel oli õde Maria.
6) "Kuidas elad, Ann?"i peategelane ei surnud ära, aga "Ma olen ikka teiega" peategelane suri.

Kahe teose võrdlus

"Hanejaht"(eestimaine teos) ja "Pärast lõppu"(välismaine teos)

Sarnasused:
1. Peategelased on meessoost.
2. Tegevus toimub tänapäeval.
3. Üks lapsevanematest on surnud.
4. Peategelased on umbes sama vanad.
5. Tegevus toimub umbes sama kaua(kuu või pisut rohkem).
6. Mõlemas raamatus on vähemal või rohkemal määral juttu armastusest.
7. Mõlemas teoses pidi peategelane langetama keerukaid ja tähtsaid otsuseid(hoolimata sellest, et kohati olid need valed).
8. Mõlemal teosel on õnnelik lõpp.

Erinevused:
1. Eestimaises teoses toimub tegevus Eestis, aga välismaises teoses toimub tegevus Uus-Meremaal.
2. Eestimaises teoses on põhiprobleemiks narkootikumid, kuid välismaises teoses on põhiteemaks petturid ja selgeltnägijad.
3. Eesti teoses keeravad sõbrad peategelasele selja ja peategelane satub halba seltskonda. Välismaises teoses on sõbrad peategelasele toeks.
4. Eesti teoses on surnud peategelase ema, teises teoses saab surma peategelase isa.
5. Eesti teoses on peategelasel oma lapsevanemaga (isga) halvad suhted, välismaises teoses on aga peategelasel alles oleva vanemaga(emaga) head suhted.
6. Eesti teose peategelasel oli probleeme iseendaga, välismaises teoses on probleemiks petturite paljastamine.
7. Eesti teose peategelane ei sallinud oma ema, kuna too pettis isa. Välismaise teose peategelane sai isaga hästi läbi.
8. Välismaise teose lõpus leiab peategelase ema endale uue kaaslase, eestimaises teoses seda ei juhtu.
9. Eestimaine teos oli pisut rohkem analüüsiv ja mõtlikum, välismaine teos, haaras aga sündmuse huvitava arenguga.

Kahe teose võrdlus.

Kirjaklambritest vöö - Gretekese Hansukese-mure


Sarnasused:
1. Peategelased on tüdrukud
2.Mõlemad on tavalised kooliõpilased
3.Mõlemal tegelasel oli õde või vend
3.Neil olid probleeme nii koolis kui ka sõpradega
4.Mõlemal tüdrukul oli palju tuttavaid ja sõpru
5.Nende raamatute peategelased said mõlemad paremini läbi oma emaga kui oma isaga.

Erinevused:
1.Kadile ei meeldinud koolis käia, aga Gretekesele meeldis väga.
2.Gretekesel olid head hinded kõigis ainetes, Kadil olid alati mitterahuldavad hinded.
3.Greteke elas Saksamaal aga Kadi elas Eestis.
4.Kadi oli 16 aga Greteke oli 15
5.Kadil oli lühikesed blondid juuksed aga Gretekesel oli spanjelpruunid pikad juuksed.
6.Gretekesel oli palju muresid oma kehakaaluga ja ta ei olnud sellega üldse rahul. Ta oli lühike ja paks ja seepärast narriti teda varem. Kadi aga see eest oli väga peenike ja pikk.
7.Greteke käis väga tihti oma vanaemal külas aga Kadi raamatus ei olnud vanaemadest juttugi.

Kahe teose võrdlus ("Mortimer", B. Rohelend ja "Maoli", N. Hornby

SARNANE:
1) Peategelane on meessoost.
2) Toimuvad üleloomulikud nähtused: "Mortimeris" tekitatakse õhust asju ning peategelane näeb kuradit, aga "Maolis" viiakse peategelane tulevikku Tony Hawki plakati poolt.
3) Peategelase vanemad lahutavad ning peategelase ema juurde kolib uus mees.
4) Peategelane võtab oma bioloogilise isaga kontakti küllaltki teose lõpus, ning kuigi varem ei olnud peategelase suhted isaga head, siis nüüd muutuvad suhted paremaks.
5) Peategelane põgeneb sündmuste eest ("Maolis" tüdruksõbra raseduse eest, "Mortimeris nii paljude asjade eest, et ei jõua üles lugedagi).
6) Peategelase sõbrad saavad viga ("Mortimeris" mootorrattaõnnetuses, "Maolis" rulasõidu harrastamise tõttu.
7) Peategelasel on oma nn. usaldusisik, kellega ta räägib ausamalt ja sügavamalt kui kellegi teisega ("Mortimeris" Cor, "Maolis" Tony Hawk plakati ja raamatu kaudu.
8) Peategelase üks sõber on tark, teine loll.
9) Peategelane leiab õige tüdruksõbra alles pärast mitut katset.
10) Peategelane ei tea pärast mingit tema jaoks traumeerivat sündmust, kuidas oma eluga edasi minna.
11) Peategelased kukuvad- Mortimer trepil, aga Sam rulaga.
ERINEV:
1) "Mortimer on 117 lk. pikk ja valgete kaantega, aga "Maoli" on 310 lk. pikk ning oranžide kaantega.
2) "Mortimeris" on põhiprobleemiks sõbra enesetapp, aga "Maolis" teismelisena isaks saamine.
3) "Mortimeri" peategelase nimi on Mortimer, aga "Maoli" peategelase nimi on Sam.
4) Mortimer tarvitab alkoholi, Sam mitte.
5) Sam sõidab rulaga, Mortimer mitte.
6) Mortimeri "usaldusisik" on raamatus füüsiliselt kohal, Sami oma mitte.
7) Üks Mortimeri sõpradest sureb, aga kõik Sami sõbrad jäävad raamatu lõpuni ellu.
8) Sam viiakse Tony Hawki plakati poolt tulevikku ja tuuakse siis olevikku tagasi, mistõttu ta uuesti samasse olukorda sattudes osaliselt teab, mida teha, kuid teeb siiski mõned asjad valesti.
9) Sam peab sünnituse juures viibima, aga Mortimer ei pea.
10) "Mortimer" lihtsalt lõpeb ära, aga "Maolis" tõmbab autor lõpus mõned lahtised otsad kokku.

Kahe teose võrdlus

''Harry Potter'' (I) vs. ''Mina olin siin''

Sarnasused:
1.Tegelased meessoost
2.Mõlemad käivad koolis
3.Mõlemal probleeme
4.Mõlemad rikuvad vahel seadust
5.Omavad sõpru
Erinevused:
1.Ühes võlukunst
2.Narkoäri
3.Enesetapp
4.Palju võõraid nimesid
5.Tegevus vanaaja moodi
6.Ajavahemikud kuna tegevus toimus on suur


Allan (vast lisan rohkem)