Vaheaja kultuurielamused

Oma vaheajal avastasin ma Kanepi valda, lugesin palju, ja sukeldusin pea ees filmimaailma. Kanepi vald omas mahlas on ülimalt mitmekülgne. Hea seltskonnaga on ta veel parem.
Lugesin (loe: loen siiamaani) markii de Sade'i "Justine", see raamat on mul lõpetamisel. See raamat on minu meelest väga ühekülgne, pidevalt vahelduvad meelelised ihad, millele järgneb pikk filosoofiline ja sügavmõtteline jutt. Ka on mul pooleli teine raamat, August Gailiti "Toomas Nipernaadi". Erakordselt huvitav raamat, mind paelub eriti peategelase hämmastav valetamise ja igast olukorrast väljatulemise oskus. Intrigeerivad ametid, võrratud looduskirjeldused, peategelane, kes on kelmikas, mind võitis see raamat igatahes esimesest peatükist peale. Ainuke koht, mis oli igav, oli sookuivataja ameti peatükk, mis siis, et sookuivataja töö on kindlasti meeletu ja ekstreemne. Vähemalt nii nagu raamatus kirjeldatud.
Filmimaailmas tõmbasid mind, nagu tüdrukule kombeks, romantilised komöödiad. Väike valik filmidest, mida ma pidevalt vürtsitasin oma kommentaaridega. "The Holiday", mis ilmselgelt on saanud minu sõpruskonna lemmikfilmiks, kuid mis mulle ei avaldanud sellist mõju, kohati imal. "50 esimest kohtingut" oli originaalne, armas, just selline magus-kurb romantika, mida on vaja vihmasel päeval. "Failure to launch", mille eestikeelset nime ma ei tea, muide subtiitreid polnud ühelgi filmil mida ma vaatasin, see jällegi arendas ka minu inglise keele oskust, veidi, film ise oli liiga lühike või kiire, et uurida tegelaste motiive ja minevikku, lõpp on ikkagi õnnelik. "Norbit" jällegi on omaette klass, see on maitselage, kuid tõmbab naeru näole ja iga inimene on ju naeratades ilusam. Veidi hirmu pole ka halb, seega tõmbasime oma närvid pingule ja vaatasime kordamööda judisedes "30 päeva ööd". Stoori iseenesest oli hea, ainulaadne, kuid värisema panid grotesksed stseenid vampiiridest. Need vampiirid polnud elegantsed, ilusad ja "härra-ma-ei-kukuta-tilkagi-verd", nagu oleme harjunud nägema. Mõnel ööl kummitavad mind siiamaani need süsimustad silmad, mis on tumedamad ja sügavamad kui universumi tagakülg.
Loomulikult ei saa ei üle ega ümber sõpradest, kes kindlasti arendavad suhtlust ja kõike muud. Iga päev õpib midagi uut. Minagi õppisin nii mõndagi sellel vaheajal, kas siis midagi kultuurialast
või midagi mis võib muuta kõike.