Vaheaja kultuurielamused

Vaheajal lugesin mõningaid raamatuid nt. “Kõrboja peremees”, mis oli üks kohustuslik kirjandus. Mind hämmastab küll selle peategelase (Villu) arutu teguviis, samas on see tema iseloomust arvatav. Meeldis teose ülesehitus ning see võrratu sõnadekasutus. Siiski selline teos pole mulle just meelt mööda, huvitavamad on minu jaoks rohkem ajaloost või dokumentaalselt käsitletud raamatud.
Huvist olin laenutanud ning lugenud “Imesid juhtub harva” Barbi-Katrin Lõhmuse raamatu. See oli küll lühidavõitu, kuid sisu oli meeldiv ning elukogemusliku õpetlikkusega. Seal on juttu ühest tüdrukust, kel isa on üks rikas ning tuntud firmajuht. Sisu rõhub just perekonnavahelistele suhetele, kus tütar põgeneb kodunt (õigemini hotellist) . See ajab isa mõtlema nende senise isa-tütre suhte peale, kus ta oli tihtipeale hõivatud ning ei leidnud aega tütrega aega koos veeta.
Samuti lõpetasin “Rembrandti” lugemise, milles oli teemaks üles võetud selle kunstniku elulugu. See on maailmakuulsa kirjaniku D.M. Fieldi kunstnike elulugudest pajatavas sarjas. Seal oli ka põhjalikult kirjutatud kuidas ära tunda Rembrandti maale ning oli toodud ka tema maale.
Peale lugemise olen vahel ka joonistanud. Ajaviiteks ning igavuse peletamiseks harjutanud veel vesivärvidega ja õlipastellidega.
Veel uudistasin filmimaailmas, kus käisin kinos vaatamas “Pulmasõltlast”, mis on romantiline komöödia. Eelkõige meeldisid mulle selle filmi sisu ning kohati naljakad ja lõbusad sündmused. Minu arvates on see sobilik ka teistele, kellele just meeldivad õnneliku lõpuga lood.
Lõpetuseks käisin vaheajal veel trennis, nimelt tennist mängimas. Ma arvan, et sain nii mõndagi uut õppida just kultuuri vallas.