neljapäev, 22. november 2007

Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael"


Olen selle raamatu peategelase koolikaaslane.Mikael oli väga tore noormees,mis sest et viimasel ajal teda koolis eriti näha polnd.Paar korda olin käinud ka tema endi juures.Mikaeli tuba oli hämmastava panevalt noortepärane, muidu küll tühi kuid plakateid täis (ja muid vidinaid) mis toa hubasemaks muutsid.Eriti meeldis mulle üks karu pildiga plakat, mille tegelikult ta pisivend oli sõbralt saanud,kuid kuna too oli kasutuks osutunud,oli ta selle Mikaelile andnud.Umbes 2 aastat tagasi sügisel käisime koguaeg õues,mitte et meil oleks midagi olnd vaid meile lihtsalt meeldis muresi jagada.Me teatsime et võime üksteist usaldada,et kumbgi meist ei räägi teise asju välja.Ja tõesti,see oligi nii!Ega polnudgi mingit vajadust selleks.Kuid,mul tekkisid uued huvid ja uued sõbrad ja nii ta jäi.
Olin just jõudnud Mikaelile e-maili saata,kui kuulsin juhuslikult msnis sõbrannalt....
...Mikael suri paar päeva tagasi.Olin löödud!

1 kommentaar:

Birgith ütles ...

1)Aga miks sa enam Mikaeliga ei suhelnud kui uued sõbrad tekkisid?
2)Kas te selle kahe aasta jooksul suhtleiste ka?
3)Mis muutis Mikaeli toa nii noortepäraseks?
4)Kus te õues käisite?
5)Mille pärast Mikael suri?