"Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi" Katarina Mazetti

Kallis Linnea,

Ma tean, et sa oled seda lugu jutustanud juba nii mitu korda. Mul on lihtsalt raske uskuda, et sa tõesti läksid kodunt ära. Samuti kõik need seiklused – head või halvad, mis sinuga juhtusid. Oleks huvitav teada ka, kas sa kordaksid seda uuesti? Kuid ma arvan, et siiski mitte. :)
Muidu, ma tunnen kaasa sinu sõbranna Piia kaotuse puhul. Arvatavasti sa kindlasti igatsed teda.
Mulle jäi pisut arusaamatuks see miks sa lahkusid. Oli kas see, et sa tahtsid oma probleemide eest ära põgeneda? Või oli see, et tahtsid oma ema sind igatseks? Ma oleks soovitanud sul temaga sellest rääkida, perekonnalt saab ikka head tuge.
Kui sa Los Angeleses avastasid, et sind on petetud, oli üsna üllatav mulle kuidas sa suutsid jääda rahulikuks (see jättis mulle sellise mulje). Olles seal veel vähese raha ning eluasemeta. Kindlasti oli seal olemine väsitav. Aga siiski ka õpetlik. Muidu sellist võõrast poissi nagu tema, ei või nii kergemeelselt usaldada.
Nii tore sind taas näha, kuigi see oli vaid poolteist nädalat. Sulle võis see tunduda niisama paljude aastatena. Me varem lihtsalt ei teadnud, kus sa olid. Sinu ema samuti oli juurelnud selle üle miks sa ilmtingimata ära pidid sõitma!
Loodan, et sul läheb edaspidi nüüd hästi.

Tervitustega,
Sirli.