Kahe teose võrdlus: "Kuidas elad Ann?" ja "Klatšimoorid"

Sarnasused:
*Peategelaseks tüdruk.
*Jutustatakse noorte probleemidest.
*Joomine, suitsetamine ja kanep on mõlemas raamatus.

Erinevused:
*"Klatšimoorid"'es on tegelasi rohkem.
*"Klatšimoorid"'es on tegemist rikaste noortega.
*Annil oli probleeme perega, Klatšimoorides olid igapäeva probleemid.

Kahe teose võrdlus: Eia Uus ''Kuu külm kuma'' ja Helen Beaglehole ''Vastu pidada või alla vanduda''

Erinevused:

* ''Kuu külmas kumas'' oli peategelaseks tüdruk.
* Teises raamatus oli mitu peategelast.
* ''Vastu pidada või alla vanduda'' rääkis noorte elust ja juhtumistest matkal
* Teine teos ( ''Kuu külm kuma'' ) seevastu rääkis peategelase elust välismaal õppides.
* Teoses ''Kuu külm kuma'' räägiti peategelase pisut liiga intiimsetest suhetest ühe oma õpetajaga.
* ''Vastu pidada või alla vanduda'' räägiti samuti noorte suhetest, kuid nende suhetest omavahel.
* Üks teose ''Vastu pidada või alla vanduda'' tegelastest - Ben sattus ratastooli, matkal toimunud õnnetuse tõttu.
''Kuu külmas kumas'' ei mainita tegelaste suhteid vanematega, teises teoses seevastu mainitakse neidki suhteid rohkem,kui küllalt.

Sarnasused:

* Mõlemad teosed jutustasid noortest.
* Mõlemas teoses oli juttu noorte suhetest ja nende elu ''uurimisest''.
* Mõlemas teoses oli juttu armastusest ja raskustest, mis sellega kaasnesid.
* Mõlemas teoses on ära mainitud ka sõprus, mis ületab kõik raskused.
* Mõlema teose põhitegevus toimus soojas kliimas; vähemalt enamuse ajast.


Autor: Karin Kalda

minu päev meediaga

Ma ärkan tavaliselt umbes 6.35. Natuke aega pärast ärkamist panen ma käima teleka, kuigi seda eriti ei vaata, see käib rohkem taustaks. Kooli minnes näen ma bussipeatuses reklaame ning ka bussis on reklaamid, kuid enamasti neid eriti tähele ei pane, sest buss on rahvast täis. Koolis kohtun ma meediaga tundides arvutit kasutades, ka koridori seintel on reklaamplakateid. Koolist koju minnes näen ma samuti bussipeatustes ja bussis reklaame. Koju jõudes lülitan ma sisse arvuti. Tavaliselt kuulan ma muusikat, vaatan läbi uudised, olen suhtlusportaalis, vahel vaatan ka filme. Hiljem vaatan ma ka telekast sarju ja filme. Raadiot ma eriti ei kuula. Vahel loen ma ka ajakirju. Magama lähen ma südaöö paiku.

Kahe teose võrdlus.
Aidi Vallik "Mis teha Ann?" David Hill "Pärast lõppu"
SARNASUSED:
1)Tegevus toimub tänapäeval.
2)Mõlemad käivad koolis.
3)Mõlemas teoses oli palju probleeme ja noored pidi langetama igast keerulisi ja raskeid otsuseid. Aga vaatamata sellele nad said ikkagi lõpuks hakkama.
4)Mõlemad raamatud olid noortepärased.
5)Mõlemal teosel oli õnnelik lõpp! =)

ERINEVUSED:
1)Raamatus "pärast lõppu" suri peategelase isa (auto õnnetus)
2)"mis teha Ann?" peategelane oli tüdruk "pärast lõppu" peategelaseks oli poiss.
3)Erinevad autorid.
4)"pärast lõppu" tegevus toimus Uus-Meremaal aga "mis teha Ann?" tegevus toimus Eestis.
5)"mis teha Ann?" seal oli probleemiks Anni poisi narko mure, Anni hea sõbranna halvad suhted vanematega jne. "pärast lõppu" probleemiks oli aga petturi paljastamine.

Minu üks päev meediaga!

Mina ärkan kell 6:55.Esimine kokkupuude meediaga on mul siis kui ma oma toast välja lähen ja jõuan elutuppa seal käib hommikul juba telekas seal käivad uudised.
Kui ma oma tegemised ära teen siis lähen ma kooli enne saan oma sõbrannaga kokku ja lähme koos kooli,terve see koolitee me suhtleme.´
Varsti jõuame kooli ning näeme teisi klassikaaslasi siis suhtleme juba rohkem kuna siis on rohkem inimesi.
Kui tunnid läbi saavad lähen ma koju.Siis puhkan ja kuulan raadiot või siis käin internetis uudiseid lugemas, et teada mis maailmas ka toimub.Kui ma olen arvutis ära käinud siis panen teleka käima ja vaatan mis sealt tuleb.Kui juba õhtu kätte jõuab ja ma olen ära puhanud hakkan ma koolitööd tegema kui vaja teen internetis.
Siis varst 22:30 umbes lähen magama ja jõuabki varsti hommik ning hakkab uus päev.

Minu päev meediaga

Hommikul ärkan kell 06.30 ja panen teleka käima, et näha kella. Koolist koju tulles ma istun arvuti taha. Kasutan palju interneti enda vaimseks arendamiseks. Kõige põhilisem sait mida kasutan on google ja youtube. Kasutan ka meelelahutus saite nagu nt. rate ja orkut. Harva ka loen uudiseid saidilt elu24.
Ma puutun meediaga väga vähe kokku. Minu päev on väga igav ja üksluine. Vähe meediat ja aktiivsust. Magama saan ma alati umbkaudselt kell 12.00

üks päev meediaga

7.00 ärkan,kuulan raadiot kui tuju on. siisvaatan telerit mida huvitavat on.
siis lähen kooli 7.30 sel ajal ma ei kasuta meediat enamasti ja kui koju jõuan 16.00
siis kui koju jõuan vaatan internetist uudiseid elu24, postimees, jne
ja peale seda vaatan telerit sealt tuleb reporter siis kui see tehtud
kuulan raadiot tavaliselt seal ei tule midagi huvitavat vaid lihtsalt mängib.
kui see on läbi siis loen lehte enamasti slõhtulehte, v6i midagi muud mis ette juhtub
siis edasi vaatan kuni 23.00 ni telekat ja peale seda olen niisama kuni lähen magama.

Minu päev meediaga.

Ärkan tavaliselt varakult, umbes 6. 30. Peale äratuskella kuulen esimese asjana tavaliselt raadiot. Sealt kostub kas hommikuprogramm või muusika. Tavaliselt küll viimane.
Umbes kümne minuti pärast panen käima teleka, kust küll nii varakult midagi ei tule, kuid vähemalt kostub 'äratav' heli.
7. 20 hakkan suunduma kooli poole, teel näen mitmeid erinevaid reklaame.
Kella kaheksast kuni ehk kolme-neljani olen koolis, kus tegelikult puudub eriline kokkupuude meediaga.
Peale kooli lähen koju, seal panen taas käima teleka, vaatan ehk mõnd seriaali või uudiseid ning istun seejärel arvuti taha. Kasutan internetti sõpradega suhtlemiseks ja tähtsamate uudiste ülevaatamiseks. Vahel loen ka lehti paberkandjal, nt ''Postimees'', ''Eesti Ekspress'' jt. See siis juhul, kui ei ole leidnud selleks hommikul aega.
Tavaliselt suundun umbes kella kuue paiku sõpradega välja ning jõuan tagasi ehk kümneks. Seejärel kordub taaskord interneti kasutamine ning õhtul uinun tavaliselt peale seda, kui olen vaadanud mõnd head filmi või midagi sarnast. Vahel juhtun ka kodus olema ja ''Reporterit'' või midagi sarnast vaatama.
Lisaks mainiksin ära ka telefoni kasutamise, kuna ka see on omamoodi meedia. Seda teen tavaliselt päeva jooksul üpriski palju ning on ju tahes tahtmata vaja kellegile uudiseid edastada või siis ise neid kuulata.

Minu üks päev meediaga

• Mina ärkan tavaliselt 6.30 Esimene kokkupuude meediaga on minu telefoni helin. Raadio on minu telefoni helinaks.
• Pärast seda panen ma teleka käima ja minu väikevend vaatab multikaid.
• Kooliteel näen ma erinavaid plakateid. Bussipeatuses on kuulutused. Bussidel on erinevate firmade kuulutused.
• Kui ma koos vennaga lasteaeda jõuan umbes kella 7.15 siis on seal suur plakat mis kutsub lapsi teatrisse.
• 07.30 olen koolis ja koolistendil on plakat mis kutsub lapsi Judosse.
• 09.00 kuulan ma muusikat
• 14.45 on meedia tund
• 14,50 oleme arvutis
• 19.00 algab Reporter

Minu päev meediaga

Minu päev algab üsna vara, aga hoolimata sellest, kohe hommikul pärast ärkamist ma meediaga kokku ei puutu. Meediaga puutun ma kokku siis, kui hakkan kooli minema. Kooli lähen ma umbes kella poole kaheksa paiku ja koolis käin ma bussiga. Bussipeatustes on alati mingid reklaamid, mis minu arvates peaksid kuuluma meedia alla. Veel puutun ma kokku meediaga bussis, kus on ekraanid, milles jooksevad reklaamid ja muud sarnased asjad. Koolis ma tavaliselt meediaga eriti kokku ei puutu, aga vahepeal siiski loen raamatukogus ajalehti ja ajakirju. Lemmikuteks on "Postimees" ja "Stiil". Reedeti on mul koolis meedia tund, kus ma vahetevahel käime arvutis ja kirjutame blogisse. Pärast kooli ma lähen koju ja vaatan telekat. Lemmikuteks on uudised ja "Paar". Tavaliselt ma loen ka ajakirju ja ajalehti. Ajalehtedest loen ma tavaliselt "Postimeest" ja ajakirjadest "Kroonikat" ja "Annet". Harv pole ka juhus, kui kodus pole "Postimeest" ja ma loen seda internetist. Enamasti veedan ma enda õhtud internetis sõpradega msnis rääkides ja muusikat kuulates. Internetis olen nii kaua, et pärast seda lähen magama ja meediaga kokkupuude puudub.

Päev meediaga

Neljapäev. Ärkasin kell 6.00
1) Esimene asi mida ma tegin lülitasin teleka sisse ja panin muusikakanali peale.(mtv)
Peale seda hakkan tavaliselt autoga kooli tulema,kus ma kuulan koguaeg muusikat mobiilist.
Kooli tulles näen linnas igasuguseid reklaame mis on igalepoole ülese riputatud.
Koolis ma eriti meediaga kokku ei puutu,kui ainult vahepeal mõnes tunnis ajakirju või muid asju vaatama peame või siis mobiili kasutamine .Näiteks ajaloo või ühiskonna tunnis.Ma arvan,et kodus puutun ma kõige rohkem meediaga kokku. Peale kooli tulen koju ja hakkan õpima.Peale seda lähen internetti,loen horoskoopi ,vaatan uudiseid (delfi.ee),suhtlen msnis sõpradega ja tutavatega.
Peale seda vaatan tavaliselt telekat,tavaliselt mõnda huvitavat filmi,uudiseid või kuulan muusikakanalipealt muusikat. Vahepeal loen ajalehte.Enne magaminekut loen ma peaaegu alati ajakirju,näiteks stiina või cosmopolitan.

Minu üks päev meediaga

Minu üks päev meediaga möödub üpris kiiresti kuna alati ei märkagi ,et see millega tegeled on osa meediast.

• 6.45 - ärkan ja panen raadio käima tavaliselt kas Powerit või Spin fm i
• 7.40 - lähen kooli , kuid räägin ka mobiiliga.
• 8.00 - 15.00 - olen koolis ja kuulan muusikat.
• 16.00 - 21.00 - kuulan raadiot ja suhtlen tuttavatega internetis või telefonitsi ,ka väljas olles on palju meediat näiteks reklaamid bussipeatustes, poes mängiv raadio, massikommunikatsioon.
• 21.00 -.... - vaatan telerist mõnda mulle meeldivat filmi või seriaali.
• 00.00 - .... - vahel mõned sõnumid või kõned.

Minu päev meediaga

Minu päev meediaga

*ärkan 6.30 -mind äratab telefonihelin

*panen raadio tööle Spin FM -seal tuleb ainult muusikat ja vahetevahel mõned reklaamid

*tulen koolist 15.40- lähen interneti

*seal ma loen erinevat uudiseid -elu24 , postimees.ee, buduaar.ee

*telekat ma eriti ei vaata aga 17.55 on kindel film mida ma vaatan - ´´Kodus ja Võõrsil``

*internetis ma käisn erinevates suhtlusportaalites-orkut.com ja msn

*vahetevahel kuulan Sky Plusi kuna sealt saab teada palju erinevaid uudiseid

* vikeraadios olen kuulan vahepeal neid õhtujutte , muidugi mitte ise vabatahtlikult aga issi kuulas mul suviti seda ja siis ma kuulasin koos temaga , see oli päris huvitav

* mõnikod tuleb televisooris 21.30 -põnevaid filme

* televisoorist vaatan veel Fox Life

Minu päev meediaga.

6.45- ärkan üles, lähen kooli.
8.00- 14.45- kool, ainuke kokkupuude meediaga reedeti muusikatunnis ette mängitav muusika.
15.00- jõuan koju. Ajalehtede/ajakirjade lugemine, raadia kuulamine (Sky Plus).
15.30- 16. 30- õppimine.
16.30- 19.00- arvuti. Internet, ajalehtede veebiküljed, podcastid, Blogistiilis foorumid.
19.00- 20.00 Telekast uudiste vaatamine (Seitsmesed Uudised, Reporter).
20.00- 21.00- muud saated (C.S.I, Selelgtnägijate tuleproov jne.).
21.00- 21.30- uudiste vaatamine telekast (ETV).
21.30- 23.00-
a) filmid, teisipäeviti Op
b) raadio kuulamine kuni magamajäämiseni (plaadid).
23.00- 6.45- magamine.

Üks päev meediaga

Mina ärkan tavaliselt iga koolipäev kell 5.30. Hommikul kodus on mul telekas lahti ja raadio mängib ka.Kooli minnes kuulan muusikat või raadiot.Tavaliselt tundides me otseselt meediat ei kasuta, vahetevahel otsime ajalehtedest artikleid ja teeme uurimistöid internetis.Uurimistööd on tavaliselt vaja teha kas ingliskeeles või ajaloos.Peale kooli kuulan jälle muusikat või raadiot. Kodus olles käib mul tavaliselt köögis raadio ja toas telekas. Ma küll võibolla otseselt ei vaata süvenenult telekat, aga olen ikkagi meediaga ühenduses. Kui mul on aega üle, loen toas kas postimeest või linnalehte. Nendes lehtedes on tavaliselt palju uudist meie riigi asjadest ja Tartu linnast ja ehitustest. Arvutis olles, loen tihti ka internetist lehti. Internetis on palju erinevaid foorumeid, kust saab uudiseid moe ja ilu ja muu sellise kohta. Õhtuti loen ka raamatuid, eriti meeldib mulle lugeda noortekaid.Telekast vaatan tavaliselt TV3 uudiseid ja noortesarju MTV eesti pealt.


Maarja

Minu päev meediaga

Ärkan 6.30, kui lähen sööma loen ajalehte Postimees. Natuke hiljem panen raadio käima-Spin fm. Teel kooli kohtan mõnes bussijaamas reklaamiplakateid. Koolis ei puutu küll palju meediaga kokku aga vahel on koridoride peal reklaamid ja kui mõni tund on arvutiklassis siis saame käia internetis erinevates kohtades, nt sellistes kus ma ise tahan käia ja ka sellised asjalikud leheküljed kus peame mingit ülesannet tegema. Füüsika tunnis vaatame tihti filme, youtube'ist. Nt paar päeva tagasi vaatasime filme tuumapommi kohta. Peale kooli kodus olen internetis, msn ja orkut suhtluseks, vahel kui vaja kooli jaoks või info otsimiseks. Raadio käib tavaliselt taustaks mul peaaegu alati ja alati Spin fm, sealt tuleb enamjaolt muusika, vahel ka uudised. Telekast vaatan erinevaid filme või sarju, oleneb päevast. Nt kell 15.30 on Seitsmes taevas, eile vaatasin enne magama minekut kanal 2 pealt filmi Kuum pirukas ja ka Sharki. Selliste asjadega meedias puutun siis mina oma ühe päeva jooksul kokku.

Üks päev meediaga

7.00 ärkan üles, vahest raadio mängib.
vaatan internetist tunniplaani / ekooli
8.00-15.00 koolis, vahest tunnis vaatame videoid vms.
telekas - uudised jne, eriti palju ei vaata telekat.
arvuti - muusika, msn, foorumid, mängud, videotöötlus.
magama minnes kuulan mõnda internetiraadiot.

Üks päeva Meediaga =)

Hommik.
7.15 ärkan, panen raadio Spin FM/Sky Plus/Power Hit Radio käima.
7.40 lähen kooli.
8.00 1 tund, Laulukoor.
8.55 algab bioloogia tund, kus kasutame arvutit ja teeme APS teste.tunni lõpus võime internetis käia.
9.40 lõpeb tund.
järgnevad tunnid ilma meediata.
15.50 jõuan koju, vaatan telekast TV3 ''Seitsmes taevas'' ja söön.
16.30 lülitan arvuti sisse ja lähen msni ja käin orkutis suhtlemas ja mõnes foorumis, vaatan uudiseid www.postimees.ee ja kuulan muusikat.
17.30 õpin järgmiseks päevaks.
18.00 lõpetan õppimise ja lähen emaga poodi.
20.05 jõuan koju ja panen kooliasjad kokku, söön ja vaatan telekast TV3 dokumentaalfilmi.
20.55 loen raamatut Nick Hornby ''Maoli''.
22.00 hakkan vaatama sarja TV3 ''Põgenemine''.
23.00 jään magama.

Minu päev meediaga.

Ärkan 6:30. Lähen arvutisse, räägin MSN'is juttu ja käin suhtlusportaalides nt. orkut.com. Samuti kuulan raadiot, Skyplus'i hommikuprogrammi. Edasi lähen kooli, kus teepeal näen reklaamplakateid. Koolis olen mõnes tunnis arvutiklassis, kus kasutan ka internetti. Lähen koolist koju, arvutisse. Suhtlen inimestega MSN'is ja käin suhtlusportaalides. Loen ajalehte Õhtuleht. Samuti vaatan ka televiisorist Reporterit, vaatan uudiseid ja ilmateadet. Õhtul enne magamaminekut loen veel raamatut. 00:00 magama.

Minu päev meediaga

6.15 -
* arvutis suhtlemine (msn), televisioonist multikad.
* kooliteel reklaamid.
* koolis arvutis.
* koolist koju minnes samuti reklaamid.
* kodus televisioon (seebikad, filmid), raadio (sky+) ja ajalehed/ajakirjad (Stiina, Postimees jne).
* enne magama minekut raadio (sky+) või televisioon.
- 00.00

Kahe teose võrdlus

"Kuidas elad, Ann?" ja "Saagu mis saab"
Sarnasused:
1. Mõlemad olid proovinud veini aga see ei maitsend neile.
2. Üks ainus päris sõber.
3. Mõlemal ei olnud pärisisa.
4. Peres oli ainult üks meessoost isik.
Erinevused:
1. Polnud pidusid.
2. Gordon esines palju.
3. Gordon oli ainuke mees oma peres.
4. Õnnelik lõpp

Kahe teose võrdlus.

Kerttu Rakke "kolmas printsess" ja Susanne Fülscher "Hei, Lilli!"
Nende kahe raamatu Sarnasused:
1)Peategelased naissoost
2)Loo alguses kaotasid nad oma head sõbrad
3)Loo lõpus oli neil juba uued ja paremad sõbrad
4)Peategelased olid täiskasvanud
5)Mõlemad lood lõppesid õnnelikult
Nende kahe raamatu Erinevused:
1)Tegevused toimusid eri riikides Eestis ja Prantsusmaal vahest ka Saksamaal
2)Nende iseloomud olid erinevad

Kahe teose võrdlus.

Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus Ann?" ja Susanne Fülscher "Hei, Lilli!"

Sarnasused:
1)Mõlemad peategelased olid naissoost.
2)Mõlemad kaugenesid raamatu alguses oma sõpradest.
3)Mõlema raamatu tegevus toimus umbes aasta.
4)Mõlemad peategelased kaugenesid oma vanematest.
5)Mõlemad tundsid vahepeal üksindust.

Erinevused:
1)Anni tegevus toimus Eestis, Lilli oma aga Prantsusmaal ja Saksamaal.
2)Anni oli 16 aastane Lilli aga 18 aastane.
3)Anni oli sale, Lilli aga kurvikam.
4)Anni hakkas suhtlema satanistidega, Lilli aga teiste lapsehoidjatega.
5)Lilli raamatus olid põhilised probleemid seoses võõras riigis olemisega, Anni raamatus aga halba seltskonda sattumine ja musta maagiaga oma venna tervise rikkumine.
6)Lilli raamatul on õnnelik lõpp, Anni raamatul aga mitte.
7)Lilli oli koolis väga edukas, kuid Anni lõi koolile käega.
8)Lilli pettus oma sõprades, Anni sõber aga pettus temas.

Kahe teose võrdlus.

Keitlin Priilinn ''Peaaegu Tuhkatriinu'' ja Sue Vyner ''Viimane võimalus''.
Sarnasused:
1) Mõlematel lastel puudus vanem(ad).
2) Mõlemad olid 13-aastased.
3) Mõlemil on sarnane probleem.
4) Mõlemal peategelasel oli keegi, kellele kurta oma muresid ja rõõme, keegi kelle peale loota.
5) Mõlemad olid huvitavad ja tõsielulised raamatud.
6) Mõlemal oli põhimõtteliselt viimane võimalus (kasu)emale ja isale.
7) Õnnelik lõpp.

Erinevused:
1) Emilial ei olnud ainult ema aga Waynel polnud ei ema ega isa.
2) Emilial oli vend aga Waynel polnud kedagi.
3) Wayne mure oli hoopis erinev Emilia omast.
4) Emilia õppis hästi, Wayne puudus aga tihti koolis ja tal ei olnud head hinded.
5) Emmi elas Eestis ja Wayne Inglismaal.
6) Emilia oli tüdruk ja Wayne oli poiss. Neil mõlemal oli omasooline parim sõber.

Kahe teose võrdlus

Katrin Reimus "Haldjatants" ja Christine Nöstlinger "Greteke, mu kullake"

SARNASUSED :

1) mõlemad peategelased on tüdrukud
2) mõlemad raamatud on noortekirjandus
3) raamatutes räägib noore tüdruku elust
4) mõlemal tüdrukul on armuprobleeme poistega
5) mõlemal peategelasel on õde või vend või mõlemad
6) peategelastel mõlemal läks koolis hästi

ERINEVUSED :

1) Raamatu "Greteke, mu kullake" peategelane Greteke oli 17-aastane aga "Haldjatantsu" peategelane Kristiina oli 15-aastane
2) raamatutel on erinevad autorid. "Haldjatants"-Katrin Reimus ja "Greteke, mu kullake"-Christine Nöstlinger
3) Gretekesel oli paar veidrat harjumust, nt:talle meeldis oma kõhtu sügada ehkki see ei kihelenud, tal oli tihti juuksesalk suus ja ta näksis seda hajameelselt, ta sikutas innukalt oma sõrmi, kuni liikmed naksusid. Kristiinal selliseid harjumusi polnud.
4) Gretel oli dilemma, tal oli valida kahe poisi vahel aga ta ei osanud valida. Kristiinale meeldis üks poiss ja temaga ta ka oli.
5) Grete õde oli 9-aastane ja tema vend oli 15-aastane, Kristiina õde Jannu oli aga palju väiksem(umbes 4-aastane vms)
6) Mõlema peategelase vanemate abielu purunes aga Grete vanemad kolisid uuesti kokku, Kristiina omad mitte.

Kahe teose võrdlus.

Aidi Vallik "Kuidas elad, Ann?" ja Peter Pohl "Ma olen ikka teiega."

SARNASUSED:
1) Peategelased olid mõlemad tüdrukud.
2) Peategelased mõlemad käisid koolis.
3) Peategelased omasid vähe lähedasi sõpru.
4) Mõlemas teoses suri keegi ära.
5) Mõlemad peategelased õppisid hästi.

ERINEVUSED:
1) "Kuidas elad, Ann?"i peategelane oli 14 aastane, aga "Ma olen ikka teiega" peategelane oli 15 aastane.
2) "Kuidas elad, Ann?"i tegevus toimus Eestis, aga "Ma olen ikka teiega" tegevus toimus Rootsis.
3) "Kuidas elad, Ann?"i tegevus toimus mõned nädalad, aga "Ma olen ikka teiega" tegevus toimus üle aasta.
4) "Kuidas elad, Ann?"i peategelane ei saanud oma emaga väga hästi läbi, aga "Ma olen ikka teiega" peategelane sai.
5) "Kuidas elad, Ann?"i peategelasel ei olnud õdesi-vendasi, aga "Ma olen ikka teiega" peategelasel oli õde Maria.
6) "Kuidas elad, Ann?"i peategelane ei surnud ära, aga "Ma olen ikka teiega" peategelane suri.

Kahe teose võrdlus

"Hanejaht"(eestimaine teos) ja "Pärast lõppu"(välismaine teos)

Sarnasused:
1. Peategelased on meessoost.
2. Tegevus toimub tänapäeval.
3. Üks lapsevanematest on surnud.
4. Peategelased on umbes sama vanad.
5. Tegevus toimub umbes sama kaua(kuu või pisut rohkem).
6. Mõlemas raamatus on vähemal või rohkemal määral juttu armastusest.
7. Mõlemas teoses pidi peategelane langetama keerukaid ja tähtsaid otsuseid(hoolimata sellest, et kohati olid need valed).
8. Mõlemal teosel on õnnelik lõpp.

Erinevused:
1. Eestimaises teoses toimub tegevus Eestis, aga välismaises teoses toimub tegevus Uus-Meremaal.
2. Eestimaises teoses on põhiprobleemiks narkootikumid, kuid välismaises teoses on põhiteemaks petturid ja selgeltnägijad.
3. Eesti teoses keeravad sõbrad peategelasele selja ja peategelane satub halba seltskonda. Välismaises teoses on sõbrad peategelasele toeks.
4. Eesti teoses on surnud peategelase ema, teises teoses saab surma peategelase isa.
5. Eesti teoses on peategelasel oma lapsevanemaga (isga) halvad suhted, välismaises teoses on aga peategelasel alles oleva vanemaga(emaga) head suhted.
6. Eesti teose peategelasel oli probleeme iseendaga, välismaises teoses on probleemiks petturite paljastamine.
7. Eesti teose peategelane ei sallinud oma ema, kuna too pettis isa. Välismaise teose peategelane sai isaga hästi läbi.
8. Välismaise teose lõpus leiab peategelase ema endale uue kaaslase, eestimaises teoses seda ei juhtu.
9. Eestimaine teos oli pisut rohkem analüüsiv ja mõtlikum, välismaine teos, haaras aga sündmuse huvitava arenguga.

Kahe teose võrdlus.

Kirjaklambritest vöö - Gretekese Hansukese-mure


Sarnasused:
1. Peategelased on tüdrukud
2.Mõlemad on tavalised kooliõpilased
3.Mõlemal tegelasel oli õde või vend
3.Neil olid probleeme nii koolis kui ka sõpradega
4.Mõlemal tüdrukul oli palju tuttavaid ja sõpru
5.Nende raamatute peategelased said mõlemad paremini läbi oma emaga kui oma isaga.

Erinevused:
1.Kadile ei meeldinud koolis käia, aga Gretekesele meeldis väga.
2.Gretekesel olid head hinded kõigis ainetes, Kadil olid alati mitterahuldavad hinded.
3.Greteke elas Saksamaal aga Kadi elas Eestis.
4.Kadi oli 16 aga Greteke oli 15
5.Kadil oli lühikesed blondid juuksed aga Gretekesel oli spanjelpruunid pikad juuksed.
6.Gretekesel oli palju muresid oma kehakaaluga ja ta ei olnud sellega üldse rahul. Ta oli lühike ja paks ja seepärast narriti teda varem. Kadi aga see eest oli väga peenike ja pikk.
7.Greteke käis väga tihti oma vanaemal külas aga Kadi raamatus ei olnud vanaemadest juttugi.

Kahe teose võrdlus ("Mortimer", B. Rohelend ja "Maoli", N. Hornby

SARNANE:
1) Peategelane on meessoost.
2) Toimuvad üleloomulikud nähtused: "Mortimeris" tekitatakse õhust asju ning peategelane näeb kuradit, aga "Maolis" viiakse peategelane tulevikku Tony Hawki plakati poolt.
3) Peategelase vanemad lahutavad ning peategelase ema juurde kolib uus mees.
4) Peategelane võtab oma bioloogilise isaga kontakti küllaltki teose lõpus, ning kuigi varem ei olnud peategelase suhted isaga head, siis nüüd muutuvad suhted paremaks.
5) Peategelane põgeneb sündmuste eest ("Maolis" tüdruksõbra raseduse eest, "Mortimeris nii paljude asjade eest, et ei jõua üles lugedagi).
6) Peategelase sõbrad saavad viga ("Mortimeris" mootorrattaõnnetuses, "Maolis" rulasõidu harrastamise tõttu.
7) Peategelasel on oma nn. usaldusisik, kellega ta räägib ausamalt ja sügavamalt kui kellegi teisega ("Mortimeris" Cor, "Maolis" Tony Hawk plakati ja raamatu kaudu.
8) Peategelase üks sõber on tark, teine loll.
9) Peategelane leiab õige tüdruksõbra alles pärast mitut katset.
10) Peategelane ei tea pärast mingit tema jaoks traumeerivat sündmust, kuidas oma eluga edasi minna.
11) Peategelased kukuvad- Mortimer trepil, aga Sam rulaga.
ERINEV:
1) "Mortimer on 117 lk. pikk ja valgete kaantega, aga "Maoli" on 310 lk. pikk ning oranžide kaantega.
2) "Mortimeris" on põhiprobleemiks sõbra enesetapp, aga "Maolis" teismelisena isaks saamine.
3) "Mortimeri" peategelase nimi on Mortimer, aga "Maoli" peategelase nimi on Sam.
4) Mortimer tarvitab alkoholi, Sam mitte.
5) Sam sõidab rulaga, Mortimer mitte.
6) Mortimeri "usaldusisik" on raamatus füüsiliselt kohal, Sami oma mitte.
7) Üks Mortimeri sõpradest sureb, aga kõik Sami sõbrad jäävad raamatu lõpuni ellu.
8) Sam viiakse Tony Hawki plakati poolt tulevikku ja tuuakse siis olevikku tagasi, mistõttu ta uuesti samasse olukorda sattudes osaliselt teab, mida teha, kuid teeb siiski mõned asjad valesti.
9) Sam peab sünnituse juures viibima, aga Mortimer ei pea.
10) "Mortimer" lihtsalt lõpeb ära, aga "Maolis" tõmbab autor lõpus mõned lahtised otsad kokku.

Kahe teose võrdlus

''Harry Potter'' (I) vs. ''Mina olin siin''

Sarnasused:
1.Tegelased meessoost
2.Mõlemad käivad koolis
3.Mõlemal probleeme
4.Mõlemad rikuvad vahel seadust
5.Omavad sõpru
Erinevused:
1.Ühes võlukunst
2.Narkoäri
3.Enesetapp
4.Palju võõraid nimesid
5.Tegevus vanaaja moodi
6.Ajavahemikud kuna tegevus toimus on suur


Allan (vast lisan rohkem)

Uued ülesanded - tähtaeg 7.11

1. Tuleta veel meelde loetud eesti kirjaniku teost ja võrdle seda äsjaloetud välismaise teosega. Pane blogisse kirja võimalikult palju sarnasusi ja erinevusi. Alustada võid lihtsatest asjadest, nt mis soost on peategelane, kus toimub tegevus, kui pikka aega teoses umbes käsitletakse, aga kindlasti püüa leida sarnasusi ja erinevusi ka teose probleemides. Vähemalt 5 ja 5, aga mida rohkem, seda uhkem!
Pane pealkirjaks - Kahe teose võrdlus
SARNANE
1.
2.
jne
ERINEV
1.
2.
jne

2. Kirjuta ja joonista A4 joonistuspaberile teose tagakaas, vt nt http://meiekirjandus.pbwiki.com/Tagakaanetekst Tagakaane eesmärk - meelitada inimesi just seda teost lugema!

PALUN vaata ka, mida ma olen kirjutanud kommentaariks. Kui olen palunud midagi konkreetselt parandada, siis tee seda! :) Võid ka mulle vastuskommentaari kirjutada.

Eia Uus ''Kuu külm kuma''

Hei, Mione!
Kuidas läheb? On Sinuga kõik peale Eestisse naasmist korda saanud? Tegelikult pakuks see ju ka teistele huvi, või mis Sina arvad?
Ausalt öeldes pean ma mainima, et mul on isegi pisut kahju, et Sinu ja Ardeni vahel kõik kuidagi nii ''lahtiseks'' jäi. Samas loodan, et Carisma ja Ardeni vahel kõik siiski korda sai.
Noh, aitab sellest, tagasi Sinu juurde, eks ole! Kuidas Sul elu Eestis edasi arenes? Kas tõesti abiellusid selle härra Tundmatuga, kellest ka raamatu lõpuosas pisut juttu oli? Ja kas suutsid ilusti ka ülikooli lõpetada?
Oeh, egas midagi, küsimusi oleks veel palju, kuid aega on vähe. Loodan, et kirjutad peagi tagasi ja tood pisut selgust. Ometigi sooviksin jätta tähtsaima küsimuse viimaseks. Kas läksid või plaanid minna veel kunagi tagasi Taisse? Hoolimata kõigest on see ju kaunis koht ning ei tasuks lasta mõnel väiksel probleemil üldmuljet vähendada!
Hästi, jään Su kirja ootama!
Karin.

Au ja kiitus!

Aidi Vallik ''Mis sinuga juhtus, Ann?''

Tšau Ann,
Kõigepealt tahtsin ma öelda, et mul kahju, et sa kõike seda halba oled pidanud läbi elama. See hirm, mida sa oma väikevenna pärast tundma pidid võis ikka kohutav olla. Mul on hea meel, et temaga vähemalt lõpuks kõik korda sai. Ma loodan, et ka sina saad varsti psühhiaatria haiglast koju, tagasi oma vanemate ja venna juurde. Kuidas sul muidu vanematega läheb? Ma loodan, et sa pole enam nende peale pahane ja mõistad, et nad armastavad sind väga. Siiski ei saanud ma hästi aru, mis siis ikkagi Mayast sai, ma loodan, et ta on ikka elus? Ta oli minu meelest täitsa tore, kuigi Sethist ja ta sõpradest soovitan ma sul küll eemale hoida, ta tekitas minus alati kõheda tunde. Ega sa pole temaga ju enam kokku saanud? Ma loodan, et sa leiad endale tulevikus paremaid sõpru ja ei satu enam sellistesse pahandustesse, aga no eks seda tulevikus näeb! Ma loodan et sul läheb kõik hästi!
Eva

Aidi Vallik "Mis teha Ann?"

Tsau, Ann!

Lihtsalt jube, koguaeg ma mõtlesin kust su poiss Gregor ja tema sõber Marten neid rahasi said. Aga sa vahi mõtlemisest vähe kasu, oledki juba politseis ja annad tunnistust :( , oeh kohutav pea ikka vastu ja loodan, et kõik saab korda :)! Peamine, et mind asjaga kursis hoiad! Kas su isa oli sinu peale ka vihane, et Gregor sinu juurde tuli asju seletama või ilustama? Mis teist siis saab? Ajasid teda küll nuttes minema ja su isa kamandas ta ka minema aga ikkagi kas su tunded kadunud?
Ma ikkagi ei suuda uskuda, et narko mängus...kuigi samas, jah ... sellised suured summad ja laristamine, arvata oli, et pill tuleb pika ilu peale ;(! Ma ei usu, et Gregor üksi süüdi on, raudselt on see Marten ise ka süüdi, paras Uss on ta ausalt kohe! Sai aru, et asjad ei hakka minema ja tõmbas tagasi, et ise kogu jama enda kaela ei saaks, nüüd ajab kõikke Gregori kaela, vähemalt mina arvan nii:D, ma täis uurija :D:D! Kätlinil ka nüüd kõik korras? Täitsa kohutav ikka kuidas ta teie juurde nii tuli, ma ei oleks uskunud, et tal kodus asjad NII hullud on!? Aga tegelt täitsa tore, et ta oma ema ja täidiga lõpuks diili peale sai ja võib Tallinnasse minna elama ja elada seal nii kaua kuni ta mingi jama tekitab... Kuigi usun, et talle see Tallinnas elamine nii tähtis, et jama ta küll ei tekita :D! Kullake, üks asi on mul tegelt südames ikka veel, või õigemini arusaamatu sa palusid oma isal rääkida midagi? Sa ütlesid, et ta hakkas rääkima, kui sa teda palusid... Mis oli tal südames või noh millest ta siis lõpuks rääkis kui sa teda palusid ???

Jään siis su vastust ootama Ann :)!

Sinu Kristel !

''Mina olin siin''

Tere Rass. Kuidas läheb? Ma kirjutan sulle, et teada saada, kas kõik on ikka peale seda aresti korras. See pidi ikka karm aeg olema. Olen rõõmus, et sa sealt ''eluga'' välja tulid.
Kuidas muidu selle narkoäriga muidu jääb? Ma kuulsin et sa tahad lõpetada selle äriga. Ma loodan, et sa sellest ärist ikka ei välju. Meil läheb sind vaja.
Muidu, kuidas sul üleüldiselt läheb? Loodan et hästi. Mul sai ikka mõni hea diil tehtud. See ajas ikka mu vaimselt tippu. Loodan ikka tõsiselt, et need politseinikud ei jamand sinuga või midagi niukest. Nad võivad vahel täitsa hullud olla ja ei tea mida teha. Ega nad pole paremad kui meie. Ok, pean nüüd minema. Loodan, et sul läheb hästi ja et sa vastad sellele kirjale varsti.

Uued ülesanded

- Loe blogis läbi teiste kirjutatud kirjad, vali üks ja kirjuta KOMMENTAARIKS vähemalt 6 küsimust, mis tekkisid ühte kirja lugedes - koolis 3.10
- Kirja autor võib nendele küsimustele ka vastata järgmise KOMMENTAARINA, selle eest saab lisahinde - kodus hiljemalt reedeks, 17.10
SIIS PANEME VÄLJA KA I VEERANDI HINDE!!!
- Vali endale välja üks VÄLISMAINE noortekirjanduse teos ja hakka lugema, kui võimalik, võta teos kaasa 17.10.

Katrin Reimuse "Haldjatants"

Tere Kristiina ! :)

Kuidas sul läinud on ? Kas koolis kõik hästi , hinded korras ja õppimisega probleeme pole ? Ja kuidas sul suhted perekonnaga on ? Kas said oma isaga suhted korda ja saate nüüd hästi läbi ? Kas ka tema uue naisega ja kas käisite isaga Prahas ? Kui ja siis räägi kindlasti milline seal oli ja millistes kohtades käisid , mida nägid jne.

Kuna su ema haiglast välja sai ? Kas su ema sai oma alkoholisõltuvusest lahti ja kuidas ta nüüd hakkama saab ? Saate nüüd paremini läbi ka ? Kas on ikka nii et sina hoolitsed kõige eest või on nüüd su ema ikka see täiskasvanu kes teie eest Jannuga hoolitseb ? Ja kuidas Jannul üldse läheb , käib lasteaias ?

Viimati olid Sveniga koos ja teil oli kõik väga hästi kas ka siiamaani ? Kas oled Triinuga ikka väga head sõbrannad ? Mida siis koos olete teinud ka ? Korraldate ka praegu mingeid üritusi või etendate teatrit või midagi ?

Usun et õppisid oma vigadest kui varastasid ja selliseid asju enam ei tee..

Sa käid ju ka üheksandas klassis , tee siis kindlasti eksamid hästi ära ja ole tubli !

Jään su kirja ootama,

Annika

Kolmas Printsess

Tere Marilyn! Ma tunnen sulle kaasa,kahju,et sa missiks,ei saanud,ma olin sinu poolt.Ja sul olitäitsa õigus,et need 18 aastased,kontsadega ja sirgete põlvedega kõndida ei oska.Sa olid nendega võrreldes vapustav,ning siiani aru ei saa miks seda ei juhtunud.Kõik vist küsitlevad,ja on igatmoodi kindlad,et sina võitsid.Aga jah,seekord läks siis teisiti.Tahtsin öelda,et sa ei masetseks,kuna sina nägid nende seas ikkagi kõige kenam välja.See züriioli tõesti pime vist,et sind ei märkanud.Kuidas teil Rainiga läheb?Kuulsin,et teil tekisid vahepeal tülid.Ja,et te olete lahku läinud? Ning sul on praegu raske?Kuna varem,elasid sa Raini kulul.Ja nüüd tuleb sul kahjuks üksinda hakkama saada.See,et kui sul mingid probleemid,tekivad,siis anna kindlasti teada,ma aitan sind.Kerli ka vist sinuga enam ei suhtle? Sest sul pole raha.Imelik sõbranna.Kirjuta mulle.Ootan su kirja.Aliina!:))

kuidas läheb Ann?

Kuidas läheb Ann?
Kas sa oled ikka oma emaga tülis ? Ja kuidas on sinu suhted isaga (kasuisaga)?
Oli see ikka õige tegu lugeda oma ema isiklikku päevikut?
Ma loodan et sul läheb koolis ja sõpradega kõik hästi ja , et sa ei mõista oma ema hukka selle eest et ta sind on niimoodi keelanud ja niiöelda marki täis teinud , kuna ta tegi seda ainult sinu pärast , et sinul ei läheks sama moodi nagu temal , sest nagu näha kannatasid sellepärast ka sina.
Muide kas su ema sai sellest teada , et sa tema päevikut lugesid?
Ja sa oleksid pidanud juba ammu kohe kui sa seda päevikut lugesid , emale ütlema mida sa tunned .
Aga kõike head ja loodan et sul läheb kõik hästi.

Hanejaht

Tere!
Seoses raamatu lugemisega on mul tekkinud päris mitmeid küsimusi, millele ma tahaks vastust või siis kasvõi mingitki seletust. Mind huvitab, miks sa olid oma isaga nii karm ja ei olnud talle toeks? Tal on viimased neli aastat olnud kohutavalt rasked. Ilmselt seetõttu ongi ta olnud nii kalk ja külm ning elu põhimõte peab oluliseks raha ja arvab, et kõik inimesed tahavad teda haneks tõmmata. Miks polnud sa mõsitev ja talle toeks?
Veel huvitab mind, miks sul oli selline elu põletav eluviis veel enne, kui hakkasid narkootikume tarvitama, miks sa ei mõelnud üldse oma tulevikule? See et sind su tulevik ei huvitanud on raamatus läbiv teema ja sellest on äärmiselt kahju. Üks asi, mis mind hämmastas oli see, et sa ärritusid Piia peale, kes oli hea tüdruk. See, kui keegi teine tahab su rahakoti peal liugu lasta, ei tähenda seda, et kõik sellised on. Sellest tuleb ise aru saada ja vastavalt käituda. Hiljem, kui sa talle kõik need kampsunid ostsid näitas välja härrasmehelikkust ja seda et hoolid temast. Minu arvates oli see väga armas. Ainus asi, mis mind selle juures häiris, oli see, et sa olid täiesti purjus. Kust küll selline rumalus võis pähe tulla?
See raamat oli nii masendav ja täis nii palju valesi otsuseid, kui vähegi võimalik. Sul oli vapustav võime ükskõik mis asjale vabandus ja normaalne seletus leida. Varsti oli asi juba nii hule, et olid veendunud, et isa tapmine aasta jao narko dooside eest on täesti normaalne, sest leidsid, et isa tahab ikka pojale head ning ei taha et ta valudes piinleks. Sa olid juba valmis kõike tegema, et järgmist doosi saada, sa isegi varastasid.
Hea oli teada, et lõpuks, kui sind saadeti vanaisa juurde oma katkise jalaga narkootikumidest võõrduma. See oli sinu elus vist tähtsaim osa, sest selle tagajärjel sa avastasid tõelised väärtused ja suutsid oma isaga peaaegu ära leppida. Sa avastasid enda, kui panid selle loo kirja. Ma usun, et edaspidi sa enam narkootikumide lõksu ei lange.

Kuidas elad, Ann?

Tere Ann.
Mind on huvitanud alati, et kes oli se inimene seal mereääres, kes arvatavasti uppus? Kelle riided need olid? Kuidas on sul suhted ema ja kasuisaga? Kuidas su ema teda sai, et sa ta päevikut lugesid? Mida sa tegid? Mida su ema siis tegi? Kuidas ta sellesse suhtus? Kas sa ise oled mõtlend, et hakkad päevikut kirjutama? Aga mõtle kui kunagi su enda laps peaks lugema.
Hea juhus oli see, et sinu ema tundis Villemit. Vedas, et sa seal üldse oli. Muidu poleks te kartulit saanud. Kas sulle päriselt meeldis ka Timo? Kas sa oled teda näinud veel pärast kõike seda mida ta sulle teinud oli? Kas sa ise oled tahtnud teda näha?

"Kolmas Printsess"

Tere Marylin!
Kui ma hakkasind seda raamatut lugema algas see missivõistlusega.Nii palju kui ma aru sain olid sa väga närvis seal laval.Ma tundsin sulle kaasa mõnes mõttes isegi.Algul ma arvasin et sina võidad selle võistluse kuna tavaliselt võidavadki raamatute peategelased.Aga kui teada sain et sa kaotasid siis oli see sulle kindlasti paras üllatus.Siis su poiss Rain läks ära kuna ta oli ainult ilu pärast sinu juures.Aga sa said sellega hakkama ja hea oli,et sa masendusse ei langenud.
Nüüd ma küsiksingi kuidas sa said kõige sellega hakkama,sest sul läks ju totaalselt allamäge kõik.
Kuigi sa natukest aega ei käinud tööl siis sa ikkagi suutsid end kokkuvõtta ja tööd otsida.Ja sa saidki endale töö sekretärina.Veel tahtsin küsida seda,et see oli hea,et sa ei teinud pärast oma halbadest sõbrannadest välja kes ei tahtnud sinuga enam suhelda kuna sul polnud raha.Siis peaksin mainima,et see oli hea et su naabripoiss mängis vaest kuna see tuli sulle kasuks sa said oma rahaga ise hakkama ja sa ei pidanud kelleltki juurde küsima.Kindlasti oli sul hea meel,et sul läks kõik jälle ülesmäge.Sa said teada,et sinu naabripoiss Jan ei olnudki mingi vaene vaid tal oli ikka raha kuna tal oli oma firma.See oli väga hea,et sind ei heidutanud see et tal on raha vaid said ikka oma rahadega hakkama.Ma ole väga õmmelik selle üle!

Aidi Vallik " Kuidas elad Ann ? "

Tsau Ann ! :)
Kuidas sul läheb ? Ma lugesin su seiklustest ja muredest jne . Ja kuidas sul emaga läheb ? Ja kas sa suhtled nende " sõpradega " ka veel , kellega sa seal maamajas koos olid ? Ma loodan , et mitte , kuna nad viisid su halvale teele . :S Muidu jood / suitsetad veel ? Tore oleks , kui mitte . Sa oled veel nii noor , ja võid oma elu ära rikkuda nende pärast . Kuidas suhted Villemiga on ? Minumeelest on ta väga tore ja abivalmis poiss . Timo oli ikka hea tont küll , et sulle niitegi .. :S
Kuidas koolis muidu läheb ? Hinded on korras ? Minul läheb koolis hästi :)
Muide ma käisin sind teatris ka vaatamas . Oma toreda klassiga käisin . Vägaväga lahe etendus oli ! (y)
Lisan su etendusest ühe pildi ka :


Ma loodan , et su edaspidine elu läheb hästi . Ja peame ikka kirjavahetust edasi eks :) Ootan sinu vastust ..

Eliis .

Birk Rohelend "Mina, Mortimer".

Tere, Mortimer. Ma soovitaksin paari asja. Esiteks, enne kui tänavale jooksed, pane midagi pidzaama peale. Muidu võid sa külma saada ja ära surra. Muidu poleks sellest midagi, aga teos lõpeks siis liiga vara. Teiseks: osta vihmavari. Pidevalt kõnnid mööda teid, ning vihm sajab sulle krae vahele. Ka nii võib külma saada. Kolmandaks: ära kurda pidevalt sellest, kuidas teised käituvad sinu suhtes ebaõiglaselt. Loole võib see küll sisu juurde anda, aga minu arvates on see väga tüütu. Neljandaks: ära joo nii palju alkoholi, et lausa hallutsinatsioone nägema hakkad. See on tervisele kahjulik. Ja viiendaks: ära jookse oma sõbra matustelt minema kohe, kui sulle miski ei meeldi. See on väga ebaviisakas. Tahaksin sinult ka paari asja küsida. Esiteks, kas sul on alles see tulemasin, mille Cor sulle andis? Ja kas oled juba ülikooli lõpetanud? Veel tahaksin teada, millise korteri su isa sulle ostis. Ja mis on üldse sinu elust saanud? Raamat lõppes väga lohisevalt, jättes loo poolikuks. Sinu edasist saatust pole seal üldse selgitatud, raamat lõppeb lihtsalt sellega, et sa oma vana kodu uksest välja lähed.

Kiri "pea suu/tõmba uttu" Tiina

Tere Tiina, :)
Kirjutasn sulle selleks ,et teada saada sinust rohkem.
Ma lugesin sinust ja seal oli kirjas ,et sul on nii suur ja kole nina . Miks sa nii arvad , kuigi ma pole sind päris elu näinud ei tahaks ma uskuda , et sul nii suur nina on .
Tahtsin seda küsida ,et miks teile klassis kellegile eriti Sven -Allan ei meeldi? Seda ma tean ,et ta pidi olema hästi tark ja üleolev aga mis on veel see mis tema juures teile ei meeldi ?
Kes on Cillat , kas sa oled temaga kunagi sõber olnud ?
Nina kohta tahtsin veel seda öelda , et sulle ainult tunub ,et sul on suur nina.
Mis on selles Ralfis nii erilist ,et ta sulle meeldib ? Ja kas see merisiga kas ta on ainult selleks ,et Ralfile meeldida ? Kes on Ville?
Miks te Rootsi elama läksite ? Kas sa tundsid Villed ka enem kui sa sinna rootsi kooli läksid ?
Tahaksin sinust rohkem teada saada aga selleks ma pean sinust rohkem lugema .
Sa tundud selline huvitav ja hea jutuga tüdruk , kellel on alati oma arvamus ja oskad tabavaid lauseid öelda .Ma tean ,et palju küsimus ühe korraga aga pole hullu :D Kuidas sul üldse läheb ? Milline elu seal rootsis ka on? , olen elu jooksul ühe korra rootsis käinud ja see oli ka 6 aastaselt ja eriti ei mäleta mis seal oli .Seda mäletan ,et meeste papude peale oli väikselt kirjutatud stella see oli mingi stella jalatsifirma :)Aga jah , ootan sinu kirja , ja ole tubli :)
Stella .

Kiri ''Kirjaklambritest vöö'' Kadile

Tere Kadi !

Kirjutan , sest mulle jäi raamatust mitmed asjad arusaamatuks . Ma lihtsalt ei mõista miks sa ei suutnud leppida oma isiksusega ? Miks jäi see sulle nii ette , et sa igal võimalusel enesetapule mõtlesid.Sinu kirjelduse põhjal ei olnud sa kindalsti üks osa hallist massist , sa olid teistsugune , nii iseloomult kui ka välimuselt ja just see tegigi sinu minu silmis eriliseks.Just see tegi sinu ka Juhani silmis eriliseks . Raamatus on hästi aru saada , et Juhan tõesti armastas sind . Raamatu lõpp aga hämmastas mind , sest sa ei tundunud üldse allaandja tüüpi olevat. Tegelikult, kui sellele mõtlema hakata , saan sinust väga hästi aru . Need kaks kuud peale seda kui said teada oma haigusest , võisid olla väga rasked.Sellist asja ei saa kohe välja hõigata ja lihtsalt edasi elada .Ja peale selle ei saanud sa ju kellelegi rääkida ja ainuke isik kellega seda arutada said oli ju see sama isik keda oleksid pidanud just kõige enam sellise teo pärast vihkama . Muidugi ei suutnud sa andeks anda.. kes suudaks?
aga kas enne surma ei mõelnud sellele, mis sinust maha jääb?Mis saab Kersti ja vanematega või Juhaniga ? See mis sinuga juhtus oli õudne ja sinujaoks võibolla isegi maailmalõpp , kuid minuarust sa tegid vale otsuse . Sa oleksid võinud kõik hoopis teisiti teha..

Maarja.

Aidi Vallik "Kuidas elad, Ann?"

Hei Ann!
Kuidas elad? Ma kuulsin Su viimaseaja juhtumistest, nägin kaa, Sul võis ikka päris raske olla. Kuidas emaga suhted on? Peale tema päeviku lugemist võisid kindlasti tunda end pettunult, kuid Su ema ju siiski proovis Sind säästa kõikide nende vigade eest, mis ta ise teinud oli. Ja kuidas isaga on, kasuisaga siis? Ja see Kristjan, oled teda kohanud? Kuidas ta oli? Ma loodan, et te saate hästi läbi. :) Kuidas Timoga on? Kas Sa suhtled veel temaga ja tema sõpradega? Ja ega Sa enam Rita ja Rita sõpradega enam ei suhtle? Kindlasti ära suhtle, nad viisid Su halvale teele. Ning kas Sa suitsetad ja jood veel? Ma loodan, et ei joo, sest suitsetamine ja joomine on väga halb, eriti sinu eas noorele. Villemiga olete head sõbrad, eks? Saite juba seal Rita maal temaga hästi läbi, pole mõtet sellise väikse vale pärast teda ära unustada. Tegin ühe pildi kaa!
Jään Su kirja ootama!
Olgu nii, ole tubli! :)
Liisi

Kiri ''Peaaegu Tuhkatriinu'' peategelasele

Tere, Emilia!
Tahtsin Sinu käest küsida, et kuidas sul läheb tädi Sirjega? Kas saad nüüdseks juba paremini läbi temaga ja ka väikese Tomiga? Kas isa on sellest üle saanud, et sa tahtsid käkki keerata Sirjele?
Sa ei rääkinud täpsemalt, kuidas Sa siis ema päris emaga läbi said, kui ta veel elus oli?
Üldiselt ma tahtsin öelda, et Sa olid tubli, et tunnistasid lõpus üles, mida Sa teinud olid tädile. Algul ei meeldinud mulle Sinu käitumine, seeoli nõme ja lapsik, aga samas saan aru, et Sa ei tahtnud emale asendajat, kõigil lastes tekib sellises situatsioonis tõrge uue pereliikme vastu.
Kas Getteriga suhtled veel? Ta tundus Sulle hea sõbranna olevat, olenemata tema hulludest ideedest. :D Aga Kellyga? Ta sai väga hästi läbi Tomiga ju.
Kui vanad Su rotid juba on? Panin ühe pildi ka, usun, et üks su rottidest näeb just selline välja.:) Kas Sirje endiselt kardab neid?
Aaa, ja ma mõtlesin, et kas Sa saad endale varsti veel mõne õe või venna peale Tomi? See oleks ju päris lahe, kui Sulle lapsed meeldivad. Aga eks see olene ka sellest kuidas Te kõik seal praegu läbi saate.:)
Ma tahtsin, seda ka veel küsida, et millal Sul sünnipäev on ja mis tähtkujust Sa oled, sest seda ma raamatust ei saanud lugeda. Samuti ei saanud raamatust lugeda ka sellest, mis Sulle muidu ka teha meeldib, peale plaanide väljamõtlemise koos Getteriga ja koolis käimise :D näiteks mingi trenn või muu selline?
Loodan, et kirjutad mulle vastu varsti.:)
Ole tubli,
Carolin.

Kiri peategelasele

1. Kirjuta AJAVEEBI kiri loetud teose peategelasele. Pane pealkirjaks autor ja teose pealkiri. Oma kirjas võid kirjutada kõigest - mida soovitaksid, millest ei saa aru, mida tahaksid küsida jne. Võid kasutada ka fantaasiat, kas või näiteks selle kohta, kus te peategelasega kohtunud olete jne. Võid kirjutada kõnekeeles, see tähendab nii, nagu Sa kirjutaksid sõbrale; nii, nagu Sa kirjutad emaile või suhtled MSNis või mujal. Pikkus vähemalt 20 lauset. Mida pikem ja sisukam, seda parem! :)
2. Kui on võimalik, illustreeri oma kiri. Lisa foto(sid)(vt nt http://www.freefoto.com/ , http://www.slide.com/ ), joonistusi jm vastavalt oma oskustele.
KODUS järgmiseks korraks (3.10):
TEE paberil ära "Loo kaardistamine".
MÕTLE 1) Mida Sa muudaksid teoses, kui oleks võimalik?
2) Kas Sa soovitad/ei soovita seda teost teistel lugeda? Miks?


Kui on probleeme, räägi minuga või saada email helja.kirber@tfg.tartu.ee

Uus aasta

Vaheaja kultuurielamus.[ Kui seda nii ikka nimetada saab]

Mis värk on ? Minu vaheaja kultuurielamus puudub täielikult.Tahtsin jõuda...tahtsin teha aga millegipärast avastasin juba vaheaja esimesel päeval et mu rahakott on rahast täielikult tühi ja minujaoks tähendab see ütlemist kõigele kultuursele "ei" . Ma ei suuda lihtsalt tulla toime paari sendiga kui midagi kultuurset nautima lähen.Tahtsin minna kinno, aga ei.Vb käivad headel lastel kevadel ka päkapikud ja ehk mõni päkapikupreili oli minu raha iseendale võtnud ja naudib nüüd oma vaheaja kultuurielamusi ja on endaga ülimalt rahul.
Ok. Nali ! Kus need minu kultuurielamusedgi saavad jääda.See oleks suhteliselt võimatu et need olemata on. Tegelikult enamus aja vaheajast olin haiglas..KUID..kuid...kuid! Käisin Tallinnas..sõitsin bussiga.Muutsin maailma paremaks(iseenda jaoks?!).Olin lahe.
Minujaoks oli tõsine elamus see kui Tallinnast tagasi hääletasin.Polnud seda varem ju teinud ,ning mul polnud õrna aimugi kuna,kus ja millal ma seda tegema pidin.Segadus tekitas omamoodi ekstaasi ja nii see läks.Mingil hetkel lihtsalt tuli hirm peale ning hakkasin kibekiirelt hääletama.Olin alguses sõpradega ju linnas, aga nad tahtsid veel laupäevaks ja pühapäevaks ka jääda.Nii ma siis läksin üksi.Minu tihe ajagraafik seda ei lubanud.Igal juhul sain ma kogemuse võrra rikkamaks.
Viskasin näpu püsti ja jäin ootama kuna mõni tore onu või tädi mind peale võtab.Mõned vuristasid kiiresti mööda et mitte jumalaeest mind peale võtta,teised lehvitasid,kolmandad naeratasid aga ometi ei võtnud peale.Aeg muudkui tiksus ja ma mõtlesin et jäängi sinna. Jah..käsi oli ka juba valus ülalhoidmisest.Järsku kuulen juba eemalt mingit müra,kui märkan et minu poole sõidab üks kamp "rullnokke" ja oh imet nad osutusidgi nendeks headeks inimesteks kes mind peale võtsid.
Terve tee pidin kuulama suhtelisalt lolli juttu ja taluma põhjalikku küsitlemist,uurimist ja puurimist.Nad tahtsid ikka kangesti teada kes ma sellinne olen ja mis ma Tallinnast tahtsin.Nad läksid otse tartu.Kohe kui nad olid seda mainind,teadsin et pean seda 2h taluma.Mis oli minujaoks piinarikas, kuid koju ma jõudsin elusa ja tervena. Kell oli siis umbes 21:30.
Kuna ma pole väga Tallinna lembeline ja ekstaasis sellest siis tavaliselt olen pealiskaudsen seda kõike võtnud,kuid pole viitsind süveneda. Aga Tallinna õnn on Kadrioru park ja valgusinstallatsioonid hilisõhtutel, mis mulle näiteks jätsid sügava jälje ning arvatavasti see mind sinna peagi tagasi toob.
Pealegi avastasin et hääletamine polegi nii hull ,ning see on üks uudsetest võimalustest(minu jaoks) teenida juurde uusi tuttavaid.
See oli see mis minujaoks meelde jäi.Vähe kultuurne, kuid elamus siiski ;)

Minu vaheaja kultuuri sündmused

Vaheajal ma ei kasutanud oma aega küll ratsionaalselt, aga ma suutsin oma pilgu visata ühe dokumentaalfilmi peale, mille nimi on "Facts About 9/11".
See dokumentaalfilm rääkis erinevate kultuuride erimeelsustest ja faktidest, mis põhjustasid W.T.C. (World Trade Centre)kokku kukkumise.
Esimesena arvati, kuna tol päeval polnud majas mitte ühtki juuti, et juudid planeerisid selle maja hävimise.
Siis, kui Azerbaidžaani rühmitus võttis selle omaks, muudeti oma arvamust.
Siiski tekkisid riikide vahelised arusaamatused, ja isegi sõjaoht.
See intsident oleks peaaegult, et sisse juhatanud kolmanda maailmasõja.
Lõppkokkuvõttes, oleksid selle tagajärjel kannatanud ja hukkunud paljud.

Ma ei oska öelda, kuivõrd niivõrd see kultuurne oli, aga kahjuks pole mul midagi kultuursemat teile pakkuda. Aga aitäh, loodan, et mõistate.

Minu vaheaja kultuurielamused

Kuna viibisin enamuse vaheajast välismaal, puutusin kokku mitmesuguste erinevate kultuuridega mitmes väga erinevas vormis. Bussis sõites vaatasime palju filme, mis olid žanridelt väga erinevad, aga samas ka väga vahvad. Samuti sai bussis ka raamatut loetud, kuid mitte nii palju kui oleksin tahtnud. Ungaris olles sa külastatud muuseumit, mille eesmärgiks oli tutvustada ungarlaste elu läbi sajandite. Hästi huvitav kogemus oli. Poola ja Ungari hooned olid väga uhked ja ilusad (vähemalt need kohad, mida meie külastasime), kuid samas võis märgata ka sarnasusi Eesti arhitektuuriga.
Kodus (ja ka veidi bussis sõites) joonistasin veidike, aga kõige rohkem eelistan vaadata teiste kunsti interneti leheküljelt deviantart.com. Ka endal on seal kasutaja, ning postitasin oma pilte, sest fotograafia on mulle üks südamelähedane asi. Seal aaga jälgin siis ka oma sõprade kui ka niisama tuttavate ja võõraste "kunsti", mis on väga vahva, sest kunstil on nii palju erinevaid liike, kuidas end väljendada.

Minu kultuuririkas vaheaeg

Vaheaeg oli küll pikk, kuid jõudsin nii vähe teha. Kuid käisin vaatamas multikat ''Horton''. Mulle meeldis väga see multikas, see oli supper hea. Tegelased olid väga naljakad. Kuid ega vaheaeg ei möödunud ilma joonistamiseta, interneti & telekata. See vaheaeg oli küll juba liiga lühike, vähemalt minu jaoks, sellepärast ongi nii vähe tegevusi. Kuid eks suvel jõuab ! (:

Minu vaheaja (kultuuri)elamus

Tuleb tunnistada, et ehk ei olnud mu vaheajakultuurielamused niivõrd „kultuursed” kui võiks soovida – muuseumites ei jõudnud käia, teatergi jäi külastamata. Selle asemel sai kodus küll aga nii mõnigi film ära vaadatud. Täpsemalt kõneleks siis ühest indie-filmikunsti hiljutisest väljaandest, romantilisest komöödiast-draamast nimega „Juno”.

Režissööri. Jason Reitmani teame vast kõige paremini aastatagusest filmist „Thank You for Smoking”. Tundub, et mehe anne on üha arenemas, sest „Thank You for Smoking”-u lihtne struktuur ja lihtsameelne huumor on jõudnud siin märksa siiramasse ning andekamasse vormi.

Teistest osatäitjatest rääkides - Ellen Page tõestas meile juba 2005. aastal oma näitlemisoskust ja võimet pugeda vaatajale naha alla (tol ajal küll ehk veidi negatiivsemas mõttes kui filmis „Juno”). Ka siin on ta üsnagi samasugune 16-aastane, ainult, et mitte niivõrd kättemaksuhimuline vaid pigem säärane armas ning armastusväärne, kelle suurimad rõõmud on muusika, b-filmid ning sõbrad.

Loomulikult, tegemist on justkui üpris traditsionaalse selle žanri esindajaga – noor neiu armub, jääb rasedaks ning peab siis tagajärgedega hakkama saama (olgu, armumisosa on ehk selles filmis veidi vähem esindatud). Lihtne, ent samas armas lugu, mis vaatab elu veidi läbi roosade klaaside ning näitab kõike justkui veidike hõlpsamalt, kui see päriselus on. Aga vahel ju täpselt seda ongi vaja, et suuta sundida ennastki selles hallis elus paar sammu edasi tegema.

Kultuuririkas vaheaeg

Vaheaeg oli suhteliselt pikk, nii, et aega oli kultuurialaste tegevustega tegelemiseks palju.
Kõige meeldejäävam sündmus oli 30. märtsil. Käisin venna ning tema elukaaslasega võrus, Kuldse Trio kontserdil. Midagi uut ja erilist polnud. Esitati vanu ja tuntud laule, kuid see selle eest häid.
Palju sai aega veedetud ka laua taga istudes, pliiats ja paber käes. Nimelt meeldib mulle väga joonistada ning püüan seda teha igal võimalusel. Kõige meelsamini joonistan ma hobuseid ja autosid. Mõne paneb see küll naerma, et miks tütarlaps autosid joonitab, kuid minu jaoks on nende joonistamine lihtne.
Sai ka käidud kinos, kus oli ülimalt naljakas film nimega Pulmasõltlane. Sellega jäin ma väga rahule.
Laupäeval, 29. märts tähistasin ma enda sünnipäeva, kus sai kõvasti lauldud ja muusikat kuulatud. Nagu aru sain, jäid kõik rahule.
Arvan, et tegelesin vaheajal piisavalt kultuurialaste asjadega, kuid eks alati võiks rohkem!






Karmen

Vaheaja kultuurielamused

Vaheajal lugesin mõningaid raamatuid nt. “Kõrboja peremees”, mis oli üks kohustuslik kirjandus. Mind hämmastab küll selle peategelase (Villu) arutu teguviis, samas on see tema iseloomust arvatav. Meeldis teose ülesehitus ning see võrratu sõnadekasutus. Siiski selline teos pole mulle just meelt mööda, huvitavamad on minu jaoks rohkem ajaloost või dokumentaalselt käsitletud raamatud.
Huvist olin laenutanud ning lugenud “Imesid juhtub harva” Barbi-Katrin Lõhmuse raamatu. See oli küll lühidavõitu, kuid sisu oli meeldiv ning elukogemusliku õpetlikkusega. Seal on juttu ühest tüdrukust, kel isa on üks rikas ning tuntud firmajuht. Sisu rõhub just perekonnavahelistele suhetele, kus tütar põgeneb kodunt (õigemini hotellist) . See ajab isa mõtlema nende senise isa-tütre suhte peale, kus ta oli tihtipeale hõivatud ning ei leidnud aega tütrega aega koos veeta.
Samuti lõpetasin “Rembrandti” lugemise, milles oli teemaks üles võetud selle kunstniku elulugu. See on maailmakuulsa kirjaniku D.M. Fieldi kunstnike elulugudest pajatavas sarjas. Seal oli ka põhjalikult kirjutatud kuidas ära tunda Rembrandti maale ning oli toodud ka tema maale.
Peale lugemise olen vahel ka joonistanud. Ajaviiteks ning igavuse peletamiseks harjutanud veel vesivärvidega ja õlipastellidega.
Veel uudistasin filmimaailmas, kus käisin kinos vaatamas “Pulmasõltlast”, mis on romantiline komöödia. Eelkõige meeldisid mulle selle filmi sisu ning kohati naljakad ja lõbusad sündmused. Minu arvates on see sobilik ka teistele, kellele just meeldivad õnneliku lõpuga lood.
Lõpetuseks käisin vaheajal veel trennis, nimelt tennist mängimas. Ma arvan, et sain nii mõndagi uut õppida just kultuuri vallas.

Vaheaja kultuurielamused

Mina ei teinudki vaheajal eriti midagi.
Aga käisin kinos ''Horton''-it vaatamas. See oli väga tore, ning mulle meeldis selle graafika ja joonistused olid ka väga toredad. Lugu isenesest oli samuti tore ja lõbus, kuigi et mingi känguru valitseb tervet junglit ja on väga ülbelt suhtuv kõige vastu millese ta ei usu, oli natuke jube.Tegelased olid samuti humoorikad. See lugu oli tõesti naljakalt ja lõbusalt tehtud. Minu arust sobib see kogu perele.
Samuti tegelesin vaheajal joonistamisega. Joonistusi võite vaadata www.wingedpony.deviantart.com Samuti on mul sinna lisatud fotosi põhiliselt hobustest ja ükspäev, kui mul hakkas Tuuliga igav, siis tegime mingeid jubedaid mimmu-pilte. Samuti seal leheküljel saab vaadata teiste inimeste loodud kunstiteoseid, ning seda võib ka lugeda kultuurielamuseks.

Arvamus raamatust ,,Mina olin siin''

Ma lugesin raamatut ,,Ma olin siin'', mille autor on Sass Henno.

Mulle eriti see raamat ei istunud, kuna oli vägivaldne ja jutt käis ümber alkoholi, narkootikumide jne. Ei sobinud mulle tõesti, kuna ei salli selliseid raamaruid eriti.
Samuti oli kasutatud rohkesti roppe sõnu, mis mulle samuti ei meeldinud, aga mis on tänapäeva elu üks harjumuspärane asi. Mulle jäid need sõnad isegi külge.
Samuti häiris mind, et kogu raamat oli suure jutuna kirjutatud, mitte peatükkidena. Kui järg ära kadus ja seal teksti kõrval olevaid aegu ei vaadanud oli raske pooleli jäänud kohta raske üles leida. Muidugi need kellaajad mulle meeldisid, kuna oli mõnus vaadata, kui kaua ta oma seletuskirja kirjutanud oli.
Tegelaste valik oli hea. See oli mitmekesine ja huvitav. Kuigi enamus tegelasi oli kurva minevikuga ja jäi mulje, et nad leiavad aina rohkem kurbust oma elust. Oli väga huvitava iseloomuga tegelasi. Kõik olid suhteliselt iseseisvad ja said üllatavalt hästi täbarates olukordades hakkama.

Arvamus on ikkagi see, mulle lihtsalt ei meeldi sellise teemaga raamatud. Kuigi see oli hästi kirjutatud.

Vaheaja kultuurielamused

Oma vaheajal avastasin ma Kanepi valda, lugesin palju, ja sukeldusin pea ees filmimaailma. Kanepi vald omas mahlas on ülimalt mitmekülgne. Hea seltskonnaga on ta veel parem.
Lugesin (loe: loen siiamaani) markii de Sade'i "Justine", see raamat on mul lõpetamisel. See raamat on minu meelest väga ühekülgne, pidevalt vahelduvad meelelised ihad, millele järgneb pikk filosoofiline ja sügavmõtteline jutt. Ka on mul pooleli teine raamat, August Gailiti "Toomas Nipernaadi". Erakordselt huvitav raamat, mind paelub eriti peategelase hämmastav valetamise ja igast olukorrast väljatulemise oskus. Intrigeerivad ametid, võrratud looduskirjeldused, peategelane, kes on kelmikas, mind võitis see raamat igatahes esimesest peatükist peale. Ainuke koht, mis oli igav, oli sookuivataja ameti peatükk, mis siis, et sookuivataja töö on kindlasti meeletu ja ekstreemne. Vähemalt nii nagu raamatus kirjeldatud.
Filmimaailmas tõmbasid mind, nagu tüdrukule kombeks, romantilised komöödiad. Väike valik filmidest, mida ma pidevalt vürtsitasin oma kommentaaridega. "The Holiday", mis ilmselgelt on saanud minu sõpruskonna lemmikfilmiks, kuid mis mulle ei avaldanud sellist mõju, kohati imal. "50 esimest kohtingut" oli originaalne, armas, just selline magus-kurb romantika, mida on vaja vihmasel päeval. "Failure to launch", mille eestikeelset nime ma ei tea, muide subtiitreid polnud ühelgi filmil mida ma vaatasin, see jällegi arendas ka minu inglise keele oskust, veidi, film ise oli liiga lühike või kiire, et uurida tegelaste motiive ja minevikku, lõpp on ikkagi õnnelik. "Norbit" jällegi on omaette klass, see on maitselage, kuid tõmbab naeru näole ja iga inimene on ju naeratades ilusam. Veidi hirmu pole ka halb, seega tõmbasime oma närvid pingule ja vaatasime kordamööda judisedes "30 päeva ööd". Stoori iseenesest oli hea, ainulaadne, kuid värisema panid grotesksed stseenid vampiiridest. Need vampiirid polnud elegantsed, ilusad ja "härra-ma-ei-kukuta-tilkagi-verd", nagu oleme harjunud nägema. Mõnel ööl kummitavad mind siiamaani need süsimustad silmad, mis on tumedamad ja sügavamad kui universumi tagakülg.
Loomulikult ei saa ei üle ega ümber sõpradest, kes kindlasti arendavad suhtlust ja kõike muud. Iga päev õpib midagi uut. Minagi õppisin nii mõndagi sellel vaheajal, kas siis midagi kultuurialast
või midagi mis võib muuta kõike.

"Tuhin tiibades"

Autor - Reet Made

Peategelane - Sandra
Kõige olulisem sündmus - Sandra läheb poodi ja komistab trepil.Võõras poiss püüab ta kinni ja põgeneb seejärel.Sandra mõtleb poisile tihti ja hiljem uues koolis ka näeb teda.
Mulle meeldis - et Sandra tegeles varem tennisega.
Ei meeldinud - et Sandra loobus tennisest peale autoavariid.
Ei soovitaks lugeda, sest jutt oli suhteliselt lühike ja sel puudub õige lõpetus.Tundub, nagu see jutt oleks mingist suuremast jutust üks lõik. Jutt oleks võinud pikem olla.

Võrdlus "Mängult On Päriselt" ja "Väikelinn Chicago?"

Sarnasused :

1) Peategelased olid mõlemad meessoost.
2) Mõlemad olid noorukid.
3) Mõlemas oli juttu koolist, ühes rohkem, teises vähem.
4) Mõlemal olid vastikud vanemad õed.
5) Kõik sai alguse koolist.
6) Lõpp oli mõlemal kurb.
7) Mõlemas oli vägivald.

Erinevused :

1) "Mängult On Päriselt" raamatus oli peategelase isa kooli direktor, aga "Väikelinn Chicago" 's pole peategelase isa tööst midagi öeldud.
2) "Väikelinn Chicago?" 's jäi peategelane lõpus ellu, aga Diana Leesalu raamatus sai peategelane lõpus surma.
3) "Väikelinn Chicago?" 's polnud peategelasel kodus probleeme, aga Diana Leesalu raamatus oli peategelase is alkohoolik.
4) Diana Leesalu raamatus oli juttu alkoholist ja tubakatoodetest, aga Kirsten Boie raamatus neist juttu polnud.
5) Diana Leesalu on Eesti kirjanik, aga Kirsten Boje on Saksa kirjanik.
6) Kirsten Boie raamatus olid peategelasel sõbrad olemas, aga Diana Leesalu raamatus algul ei olnud, aga lõpus peategelane hakkas looma sõprus suhteid erinevate inimestega. (Tänavalastega.)

Kirsten Boie "Väikelinn Chicago?"

Ma tahaksin teada järgmisi asju :
*Milles oli süüdi küülik ?
*Karilile. Mida sa tahtsid saavutada selle küüliku tapmisega?
*Karlile. Miks sa üldse nii käitusid? Ma pole siiamaani aru saanud.
*Karl. Miks sa varastasid selle CD-Rom'i Niklaselt?
*Niklas. Kas sa tahtsid saada Karliga sõbraks, et sa tema vastu nii lahke olid?

Väikesed õpetuslikud sõnad siis :
" Ära usalda inimest keda sa tead vaid paar päeva. "

Käisin kinos vaatamas filmi "Lepitus"

Viimati siis käisin vaatamas kinos filmi Lepitus, kuna käin väga tihti kinos siis arvan et see oli üle pika aja üks väga hea film.
Selle filmi pidin ma juba ära vaatama tema paljude auhindade pärast mis ta saanud on, muusika auhind kulus sellele filmile samuti väga kõvasti ära, sest filmis olnud Dario Marianelli - Briony
oli lihtsalt suurepärane ja nüüd on see ka mu telefonihelinaks .
Filmi sisu on keeruline seletada seega võtsin ma lühikokkuvõtte :

13-aastane tulevane kirjanik Briony Tallis (Saoirse Ronan) elab koos oma perekonnaga tohutus mõisas, nautides turvalist ja luksuslikku elu. Neid külastab majapidajanna poeg Robbie Turner (James McAvoy), kelle süda kuulub Briony vanemale õele Ceciliale (Keira Knightley). Poiss loodab leida ka vastuarmastust. Briony, kes on ise salaja Robbiesse armunud, otsustab sekkuda, süüdistades poissi kuriteos, mida see toime ei pannud. Robbie arreteeritakse Briony valetunnistuse alusel, noored armastajad lahutatakse ning kolme inimese elukäik saab igaveseks muudetud.

Film oli väga kurb, aga väga hea niiet alati ei ole vaja eriefekte, et film hea oleks.

Käisin kinos parandus.

Käisin kinos.


Viimati käisin ma kinos vaatamas filmi ,,Transformerid". Käisin seda
vaatamas koos enda poisiga. See on üks lahedamaid filme autodest, mida
näinud olen. See film jutustab sellest, kuidas nende koduplaneet on
suures hädaohus, sest kaks vaenutsevat tulnukaleeri on valinud
Maa oma lahinuväljaks.
Ajal, mil kurjuse jõud otsivad piiritu energia allikat, sõltub kogu inimsoo
ellujäämine täiesti tavalisest teismelisest nimega Sam Witwick (Shia LaBeouf) ,
kel endal pole asjast veel aimugi. Aimu sai ta sellest alles siis, kui ta isa talle
auto ostis ja see ise õhtul hoovist minema sõitis. Kui poiss autole järgnes, siis ta
avastas, et ta auto transformeerus. Algul poiss kartis autot, kuid hiljem nad
sõbrunesid ja hakkasid koos maailma päästma. Poisile oli abiks
ka sõbranna ,kellega nad hiljem lähedasemaks said. Ning siis nad kõik koos
suudsitki maailma päästa kurjuse käest. Ülimalt hea film.


Kes pole seda filmi veel kinos vaatamas käinud, ja keda vähegi sellised
filmid huvitavad, mingu poodi ja osku kindlasti see endale koju.

htygtt

Minu kinos käik Film"Kuldne kompass"

Mina käisin kinos koos oma klassiõega . See oli eelmine aasata kui me käisime vaatamas filmi nimega "Kuldne kompass".See oli tõesti huvitav film. ”Kuldne kompass” on suurejooneline fantaasiaseiklus, mille aluseks Philip Pullmani samanimeline menuromaan, esimene raamat triloogiast “Tema tumedad ained”.Lyra (Dakota Blue Richards) on täiesti tavaline 12-aastane tüdruk, nii ta vähemalt arvab. Kuni ühel päeval röövitakse tema sõber salapärase organisatsiooni poolt. Sõpra päästma asudes ei kujuta Lyra ettegi, kui tormilised sündmused teda ees ootavad. Või et on olemas ettekuulutus, mille kohaselt sõltub kogu maailma saatus... temast!Lyra saab kuldse kompassi omale. Siis läheb ta reisile naisega. Selgub ,et see naine soovib seda komapssi enale ja on ka selle tüdruku päris ema. Kui aga tüdruk teada saab, et see naien kellega ta reisile oli läinud tahtis temalt kompassi enale. Kuid Lyra sai sellest teada ja otsustas põgeneda. Kuid ta saadi kätte ja teda tulid aitama sõbrad mustlased. Üks mustlastes oli Lyra sõbra ema. Kuida ka Lyra sõber oli röövitud ja viidud mingisse kohta kus nad eemaltatakse oma loomast. Seal oli ka jääkarude kaklus. Halb jääkaru sai surma ja hea jäi ellu ning jäi teisi jääkarusid valitsema ehk temast sai kuningas. Film "kuldne kompass" lõppes hästi.

Mina käisin kinos

Ma käisin kinos vaatamas filmi "Elizabeth:Kuldajastu". See film räägib Elizabeth I, kes oli
Inglismaa kuninganna. Tema trooni ähvardas kukutada Hispaania kuningas Felipe II. Hisapaania Võitmatu Armaada asusu teele Inhlismaa poole, et purustada inglaste laevastik ja taastada Inglismaal katoliku kiriku võim. Hispaania kuningas soovib, et võimule tuleks Mary. Elizabeth saab teada vandenõust ja laseb Mary hukata. Elizabeth hakkab valmistuma kaitsma oma impeeriumi, võitluses ülekaaluka vastasega.Ta peab täitma oma kuninglikke kohustusi. Selleks tuleb tal jagu saada oma haavatusest. Mille põhjukseks on tunded meremehe sir. Walter Raleighi vastu. Ent ta ei tohi nii tunda. Kuna ta on vandunud pühenduda oma keha ja hinge riigile.Mulle meeldis see film. See oli väga huvitav film.

Mulle meeldis selle filmi juures kõik, nii näitlejad kui ka kõik muu.Ma soovitan seda filmi ka teistel vaatama minna